-
Jan 1, 1575
Esimese eestikeelse aabitsa väljaandmine.
Esimesed eestikeelsed aabitsad ilmusid 16. sajandi lõpul. Kaudsete andmete põhjal on teada, et esimene neist ilmus aastal 1575, aga sellest pole säilinud ühtki eksemplari. -
Forseliuse aabits.
Teadaolevalt pole ka säilinud ühtegi 1684. aastal Riias trükitud Bengt Gottfried Forseliuse eestikeelse aabitsa eksemplari. -
Vanimad säilinud eestikeelsed aabitsad.
Vanimad säilinud eestikeelsed aabitsad pärinevad 17. sajandi lõpust ja 18. sajandi algusest. -
Esimene koostaja nime ning tiitellehega aabits.
Esimene koostaja nime ning tiitellehega aabits on aastal 1795 Otto Wilhelm Masingu poolt avaldatud "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele, kes tahawad luggema öppida". -
Esimene aabits, kus on õ täht.
- aastal ilmunud "Täielises ABD-Ramatus" on Masing esmakordselt aabitsasse lisanud õ-tähe.
-
Esimene aabits, mille pealkirjas sisaldub sõna "aabits".
Esimene aabits, mille pealkirjas sisaldub sõna "aabits", oli Carl Gottlieb Reinthali "Tarto maa-keele Abits", mis ilmus aastal 1845. See on ühtlasi ka esimene aabits, mis kasutab uut kirjaviisi ning mis on varajasemates raamatutes viimasel lehel paiknenud kuke pildi toonud tiitellehele. -
Jakobsoni "Uus aabitsaraamat"
Oluliseks tuleb pidada 1867. aastal Carl Robert Jakobsoni koostatud aabitsat "Uus aabitsaraamat, kust viiekümne päävaga lugema ja kirjutama võib õppida", mis võttis kasutusele moodsama häälikumeetodi ehk nn heliveerimise -
Ilmusid Lõuna-Eesti murrete aabitsad.
1880ndatel ilmusid ka Lõuna-Eesti murrete aabitsad -
Aabitsate avaldamine hoogustus oluliselt.
- sajandi lõpul hoogustus aabitsate avaldamine oluliselt.
-
Kukeaabitsa ilmumine
Ilmus esimene kukeaabits.
