-
500 BCE
Pythagoras
Pythagoras (Πυθαγόρας; umbes 580 eKr – 500 eKr)[1] oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja. Pythagoras määras helide arvsuhteid monokordi abil. -
Period: 330 BCE to 314
Antiikajastu (Vana-Kreeka)
-
200 BCE
Dionysose pidustused ja tragöödiate etendused
Dionysos ehk Bakchos (ladina keeles Bacchus) oli vanakreeka mütoloogias veinijumal. Dionysose auks lauldavast koorilaulust ditürambist arenes välja tragöödia. Ditürambe esitas sokujalgseteks saatüriteks maskeeritud noormeeste koor Dionysose auks. Neid noormehi kutsuti välimuse tõttu sõnaga tragi, mis tähendab sokku. -
Period: 300 to 1500
Keskaja muusika
Keskaja muusika on keskajal loodud muusika. Selle all mõeldakse Euroopa muusikat alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.–4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Keskaja muusika on väga tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames, muu hulgas noodikiri ja polüfoonia. -
Period: 395 to 604
Varajane keskaeg - varakristlik muusika
Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika. Peamisteks žanriteks olid psalmilaulud ja hümnid.Lauldi a cappella, pillid olid keelatud. Muusika areng toimus eelkõige kloostrites, seal anti muusikaharidust, kirjutati ja säilitati laule. Kogu professionaalne kunst pühendati jumalale. 5. sajandi Itaaliast on pärit vanim kirikulaul, mida nimetatakse Milano piiskopi Püha Ambrosiuse auks ambroosiuse lauluks. -
604
Gregooriuse koraal
Paavst Gregorius I ajaks oli välja kujunenud suur hulk vaimulikke laule, mille liturgilisi tekste ta ühtlustas. Tema auks hakati neid laule nimetama Gregoriuse koraalideks. Tema käsul koostati ka koraaliviiside valikkogumik nn Gregoriuse antifonaarium, mis valmis 604. aastal. -
1010
Guido Arezzost
Guido Arezzost ehk Guido Aretinus ehk Guido da Arezzo ehk Guido Monaco (991 või 992 – pärast 1033. aastat) oli keskaegne muusikateoreetik. Ta võttis kasutusele 4 noodijoont (üksteisest tertsi kaugusel) ja kasutas neumasid, mis olid veel küllaltki ebatäpsed. Guido Arezzost hakkas kasutama ka suhteliste helikõrguste silpnimetusi (ut, re, mi, na, sol, la). -
1200
Motett
Motett arenes välja organumist 13. saj prantsuse muusikas. Keskaegsed motetid on isorütmilised ehk ühesuguseid rütmifiguure kordavad. Hiljem hakati ülemistesse häältesse kirjutama ilmalikke rahvakeelseid tekste/ luuletekste. Selle tulemusel keelati 13. sajandi lõpul motettide laulmine kirikus. Lisaks sisu ilmalikustumisele oli põhjuseks ka kompositsiooni keerukus. Motett muutus haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis ta kirikusse tagasi, kõikides häältes gregooriuse koraali tekst. -
1322
Ars Nova ja Philip de Vitry
Ars nova (ladina keelest 'uus kunst') on 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi "Ars Nova" järgi.Philippe de Vitry (31. oktoober 1291 – 9. juuni 1361 Pariis) oli prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja. -
1390
Itaalia madrigal
Madrigal (itaalia sõnast madrigale 'emakeelne laul') on tõsine itaalia 2-3 häälne polüfooniline laulužanr, mille sisuks on armastus või loodus. Madrigalid kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka tundeteemasid. Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga madrigale. Väljapaistvaim helilooja - Francesco Landini, itaalia trecento-koolkonna tähtsaim esindaja. Tema looming oli peaaegu täielikult ilmalik. -
Period: 1500 to
Renessanss
-
1501
Nooditrüki leiutamine
Ottaviano Petrucci (18. juuni 1466 Fossombrone – 7. mai 1539) oli trükkal.Veneetsias Itaalias. -
Oct 31, 1517
Martin Luther algatas katoliku kiriku reformatsiooni
Martin Luther (sünninimi Martin Luder; 10. november 1483 – 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
31. oktoobril 1517 naelutas ta legendi järgi Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. -
1560
Orlando di Lasso ja Giovanni da Palestrina - hilisrenessansi esindajad
Giovanni Pierluigi da Palestrina (3. veebruar 1525 või 2. veebruar 1526 – 2. veebruar 1594)[1] oli itaalia renessansshelilooja, Rooma koolkonna kõige silmapaistvam esindaja, looming on otseselt seotud kirikuga, ligi 100 missat ja hulganisti motette.Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 1532–1594) oli renessansis Madalmaade koolkonna viimane suur meister. Lassus on kirjutanud kokku üle 2000 heliteose, nii vaimulikke kui ka ilmalikke. -
-
Kõrgrenessanss
Josquin Deprez - temalt säilinud ligi 20 missat, palju motette ja ilmalikke laule. Muusika selge vormiga, voolav, emotsionaalselt jõuline ja tundeline. -
Pompei väljakaevamine algas
