-
Berliini blokaad
Nõukogude Liit lõikas Lääne-Berliini välismaailmast, lootes linna seekombel põlvini suruda ning endaga liita. Blokaad kukkus läbi. -
NATO loomine
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO loodi selleks, et seista vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele. Liidu asutasid 10 Euroopa riiki koos Kanada ja Ameerika Ühendriikidega. Tegevuse aluseks oli põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. -
Korea sõda
Kommunistlik Põhja-Korea tungis NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suure osa selle territooriumist. Lõuna-Koreale ulatas abikäe USA sõduritest koosnev ÜRO väed. Põhja-Korea varises kokku, mille järel tungisid Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. Lahing kestis senikaua kuni sõlmiti lõpuk vaherahu (1953). -
Euroopa Söe- ja Teraseühendus
Sõjalise koostöö kõrval arendasid Euroopa riigid ka majanduslikku ning poliitilist koostööd. Sellest ühendusest kasvas välja praegune Euroopa Liit. Asutaja riikideks olid: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland. Eesmärk oli tegutseda ühtselt ja vältida uut sõda. -
Vietnami sõda
Vietnam jagunes Lõuna- ja Põhja-Vietnamiks. Saigoni režiim oli mittekommunistlik, kuid samas ebademokraatlik ja diktaatorlik. Selle mõjul kasvas kommunistide osatähtsus. Toimus partisani sõda. Põhja-Vietnamlasi nimetati vietkongideks, kelle vastu astus sõtta USA. Pariisi Rahulepingu järel (1973) lõpetas USA sõja, kuid kodusõda Vietnamis jätkus. -
Ungari ülestõus
Ülestõus algas Budapestis, kus toimus Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. NSVL otsustas ülestõusu jõuga maha suruda. Ungarlased pöördusid abipalvega ÜRO poole, kuid abi ei saadud. NSVL surus ülestõusu maha. -
Suessi kriis
Kriis tekkis siis, kui uus valitsus, eesotsas Nasseriga, riigistas inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi kaasa konflikti Lääneriikidega. Suessi kriisi tagajärel vähenes Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas, samal ajal suurenes NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas. -
Afganistani sõda
NSVL soovis Afganistanis valitsevat segadust ära kasutada ja maa täielikult oma kontrolli alla saada. NSVL otsustas riigipöörde korraldada. Kõik ei läinud aga edukalt. NSVL hindas olukorda valesti ning ülejäänud maailm ei kavatsenud enam NSVL tegevusele läbi sõrmede vaadata. Reageering oli järsk. 1980 Moskva olümpiamäng boikoteeriti. Afganistani sõda kurnas NSV Liitu nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt ning oli selge, et NSVL on haavatav.
