-
Teraspakt
Itaalia ja Saksamaa sõjaline ja poliitiline koostööliit saab alguse. -
Molotov-Ribbendropi pakt
Ametlikult mittekallaletungileping. NSVL ja Saksamaa jagavad Euroopa salaja mõjusfäärideks. Saksamaa sai Poolat ilma NSVL-i sekkumiseta rünnata, NSVL saab vallutada vanad Vene impeeriumi alad ja võitis juurde aega sõjaks valmistumiseks, NSVL hakkab Saksamaad toorainetega varustama. -
NSVL ja Leedu vastastikuse abistamise pakt
Leedust saab NSVL-i huvisfäär, NSVL viib oma sõjaväebaasid Leetu -
NSVL ja Eesti vastastikuse abistamise pakt
Ka Eestist saab NSVL-i mõjusfäär, NSVL toob oma sõjaväebaasid Eestisse. -
Piirileping
NSVL ja Saksamaa, sellega täpsustati riikidevahelist piiri, Saksamaa lubab Leedu NSVLle. -
NSVL ja Läti vastastikuse abistamise pakt
NSVL viib sõjaväebaasid Lätti, Lätist saab NSVL-i mõjusfäär. -
Compiegne'i vaherahu
Prantsusmaa ja Saksamaa, selle põhjal okupeerisid sakslased Prantsusmaa põhjaosa ja lääneranniku, lõunaosas moodustatakse saksasõbralik Vichy valitsus. -
Kolmikpakt
Teisisõnu Berliini-Rooma-Tokyo telg. Saksamaa, Itaalia ja Jaapan, kujunes täielikult teljeriikide blokk. Kohustusid üksteist aitama kui mõni paktiväline riik peaks üht neist ründama, oldi NSVL-ga sõbralik. Pakt oli suunatud USA vastu, et see neutraalseks jääks. -
NSVL ja Jaapani neutraliteedileping
NSVL ja Jaapan. Kui Saksamaa ründab NSVL-i, siis Jaapan ei sekku. -
Ühinenud Rahvaste deklaratsioon Washingtonis
26 Kolmikliidu vastast riiki kirjutasid alla ühise tegevuse kokkuleppele. Sellega vormistub Hitlerivastane koalitsioon. -
Wannasee konverents
Saksamaa, et koondada juudid idaaladele rajatavatesse koonduslaagritesse, holokaust. -
Atlandi harta
USA ja Suurbritannia, hiljem liitub NSVL. Määrati kindlaks sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted ja lubati mitte tunnustada vahepealseid piiride muutmisi. -
Casabalanca konverents
Saksamaa, liitlasriigid, eesmärk Saksamaa kapitulatsioon. -
Bretton-Woods ühinenud rahvaste majandus- ja finantskonverents
Bretton-Woodsi süsteemi kokkuleppimine. -
Itaalia uue valitsuse vaherahu liitlastega
Liitlased ja uus Itaalia valitsus eesotsas Pietro Badoglioga. Pärast seda, kui kuningas Mussolini tagandas, peeti sakajasi vaherahu läbirääkimisi liitlastega. Saksamaa okupeerib osa Itaaliast ja vabastab oma huvide tõttu Mussolini ning pani tolle Salo vabariigi juhiks. Itaallased võitlevad mõlemal poolel. -
Teherani konverents
USA, Suurbritannia, NSVL. Liitlased avavad teise rinde Prantsusmaal, NSVL kuulutab peale Saksamaa purustamist Jaapanile sõja ja tunnustab Poola eksiilvalitsust. Liitlased tunnustavad NSVL-i 1940.a piire, aga keelduvad Baltimaade annekteerimise õiguspärasuse tunnustamisest. -
NSVL ja Soome vaherahu
Vaherahu sõlmimine. -
Jalta konverents
Teisisõnu Krimmi konverents. USA ,Suurbritannia, NSVL. Olukord oli rindel NSVLle soodne ja USA tahtis NSVL-i abi sõjas Jaapaniga. Seega tehti otsused vastavalt Moskva huvidele. Ida- ja Kesk-Euroopa antakse NL mõjusfääri, lepitakse kokku Saksamaa lõplikus purustamises ja okupeerimises, määratakse kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht. -
San Francisco konverents
ÜRO asutamine, USA ja NSVL kohtumine Elbel, organisatsioon jõustus 24. oktoobril. -
Potsdami konverents
USA, Suurbritannia, NSVL. Lepiti kokku Saksamaa saatuses pärast sõda - jagati okupatsioonitsoonideks, ka Berliin ja Austria, moodustati välisministrite nõukogu, mis valmistas ette Saksamaa liitlastega sõlmitavate rahulepingute projektid.