History of animation

15000 – 13000 ekr

13,000 BCE

Liikumise tunnet on püütud edasi anda juba väga varajasel ajal, 15000 – 13000 ekr jäädvustati
koopamaalingutel loomi kaheksa jalaga, mis olid joonistatud liikumise erinevates poosides.
Selliseid pilte näeb Lascaux koobastes Prantsusmaal

2000 e.k.r

2000 BCE

Animatsiooni eelkäija on koomiks, mille eellugu läheb tagasi aega umbes 2000 e.k.r. kui Egiptuses maaliti seinale kahte maadlejat järjest erinevates poosides ning nii mitmele reale.(Joonis 2 Animatsiooni eelne seinamaaling kahe maadlejaga)

1831 (teistel andmetel 1826

1831

1831 (teistel andmetel 1826) konstrueerisid Dr. Joseph Antoine Plateau ja Dr. Simon Ritter masina, millele anti nimeks «phenakitstoscope». See masin tekitas illusiooniliikumisest, lastes vaatajal vaadata pöörlevat, väikeste akendega ketast, mille taga oli veel teine ketas, millel olid pildid. Kui kettaid sobiva kiirusega pöörlema pandi ja aknad piltidega sünkroonselt olid, tekkiski animatsioon

1865 - 1896

1865

Tänapäevasest koomiksist saame rääkida alates 1865. aastast, kui Saksamaal ilmus «Max ja Moritz». 1874 anti Suurbritannias välja esimene koomiksiraamat. Ameerikas anti esimesena 1896. aastal välja «The Yellow Kid» (Richard Felton).

1909

1909

1909 Winsor McCay tootis multifilmi «Gertie the Trained Dinosaur», mis koosnes 10300 joonistusest.

1911 - 1919

1911

1911 valmis esimene tõeline joonisfilm "Winsor McCay Draws Little Nemo", autoriks
Winsor McCay, kelle filmide kvaliteet püsis parimana kuni 1930-ndate aastateni. Winsor
McCay'd loetakse joonisfilmi (animatsiooni) isaks.
1915 töötas Earl Hurd välja kihilise animatsiooni (cel animation).
1919 lõi Pat Sullivan animasarja "Felix the Cat". J.R. Bray lõi "Colonel Heeza Liar'i" ning
Sidney Smith lõi "Old Doc Yak'i".

1919

1919

1919 lõi Pat Sullivan animasarja «Felix the Cat». J.R. Bray lõi «Colonel Heeza Liar’i» ning Sidney Smith lõi «Old Doc Yak’i»

1923 - 1928

1923

1923 arendas filmis "Alice's Wonderland" Max Fleischer'i filmi ning joonistegelaste
kombineerimise tehnikat.
1926 tootis Lotte Reiniger esimese täispika animafilmi "Prince Achmed".
1928, esimene sünkroniseeritud häälega joonisfilm: Walt Disney "Steamboat Willie"

1928

1928

1928, esimene sünkroniseeritud häälega joonisfilm: Walt Disney «Steamboat Willie».

1957 - 1961

1957

1957 loodi analoog-arvutigraafika (17 Bodine motors, 8 Selsyns, 9 different gear units and
5 ball integrators) (John Whitney). 1961 kasutati analoog-arvutigraafikat filmi ja
televisiooni tiitrite loomiseks.

1964

1964

1964 alustas Ken Knowlton (Bell Laboratories) tööd animeeritud filmide loomiseks
vajaliku arvutitehnoloogia väljatöötamiseks.

1972

1972

1972 lõi Ed Catmull (University of Utah) animatsiooniskriptide (animation scripting
language) keele. Oma keelt kasutades loob ta sujuva animeeritud käe. Fred Parke loob
esimese arvutianimeeritud näo

1991

1991

1991 aastal esitati esimese animafilmina Oscari kandidaadiks "Beauty and the beast",
milles oli edukalt ühendatud traditsiooniline 2D kihiline animatsioon (cel animation) ja
3D arvutianimatsioon. Ballisaali stseenis oli kasutusel 158 iseseisvat valguallikat.

1995

1995

1995 toimus Disney stuudiote ja Pixar'i koostööst valminud esimese täispika (77 minutit)
täielikult arvutianimatsioonina loodud multifilmi "Toy Story" esilinastus. Animatsioonis
oli kasutusel üle 400 erineva 3D mudeli. Filmi lõplikuks renderdamiseks kulus üle 800000
arvutitunni.

1999 - 2000

1999

1. aastal sai Aleksander Petrovi lavastatud multikas "Vanamees ja meri" esimeseks koomiks kinoajaloos suureformaadilistele IMAX-kinodele. 2000. aastal pälvis sama multikas Oscari.