Geokroonoloogiline skaala Sillastu

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld - 4 mld a.t. Maa teke, meteoriitide sajud, kokkupõrge suure taevakehaga ja Kuu teke.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4 mld - 2,5 mld a.t. Plaaneet jahtus ja tekkisid mered. Meres tekkisid algelised elu vormid (mikroorganismid).

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus 2,5 mld - 542 mln a.t. Tänu fotosünteesile suurenes atmosfääris ja ookeanides hapnikusisaldus. Toimus mitu suur jäätumist. Tekkis pehmekehaline (ilma skeletita) elustik.

Kambrium

542 BCE

Kestus 542 mln - 485 mln a.t. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Toimus väga kiire evolutsioon (kambriumi pahvatus). Loomadele hakkas tekkima mineraalne toes.

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 mln - 443 mln a.t. Tekkisid esimesed maismaataimed. Ajastu alguses oli soe troopiline temperatuur, aga hiljem toimus kiire jahenemine. Selle tagajärjel toimus suur väljasuremine.

Silur

443 BCE

Kestus 443 mln - 419 mln a.t. Soojades meredes tekkisid korallide rifid. Maismaad hakkasid ka asustama loomad nagu tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus 419 mln - 359 mln a.t. Meredes arenes põhja elustik ja maal tekkisid esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kestus 359 mln - 299 mln a.t. Üleujutatavatel aladel tekkisid surnud puidust kivisöelademed.

Perm

299 BCE

Kestus 299 mln - 252 mln a.t. Tekkis hiidmanner Pangea, mille siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Permi ajastu lõppes suurima väljasuremisega (kadus 95% liikidest).

Triias

242 BCE

Kestus 242 mln - 201 mln a.t. Ajastu alguses oli elustik liigivaene (taastumiseks kulus 10 mln aastat). Tekkisid esimese dinosaurused.

Juura

201 BCE

Kestus 201 mln - 145 mln a.t. Domineerisid dinosaurused. Tekkisid esimesed linnus, samas ka tänapäeva tüüpi kalad, kes elasid meredes.

Kriit

145 BCE

Kestus 145 mln - 66 mln a.t. Ilmusid esimesed õistaimed. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimus massiline väljasuremine, kus hävisid dinosaurused ja palju merelised roomajad. Peamiseks põhjuseks oli meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66 mln - 22 mln a.t. Toimus lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ajastu alguses oli soo kliima, aga lõpus hakkas kliima järk-järgult jahenema.

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 mln -2,5 mln a.t. Mandrite geograafia ja samuti loomastiku ning taimesti ku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Ilmusid tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas tekkisid inimese eellased. Ajastu jooksul maa kliima oluliselt jahenes ja poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2,5 mln - 0 mln a.t. Arenes välja homo sapiens. Suri välja palju imetajaid nagu mammutid ja karvased ninasarvikud, mida seostatakse inimeste üha kasvava mõju planeedi elustikule.