-
4600 BCE
Hadaikum
Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Hasaiukum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Hadaikum lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid. -
4000 BCE
Arhaikum
Ehk ürgeoon, meredes arenesid algelised eluvormid. Arhiaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.[4 mld] -
2500 BCE
Proterosoikum
Ehk aguesoon. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. [2.5mld] -
542 BCE
Kambrium
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumis kasvas vetikate hulk, loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. [ 542mln aastat tagasi] -
485 BCE
Ordoviitsium
Ilmusid esimesed maismaataimed. Selle ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi endaga kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. [485mln aastat tagasi] -
443 BCE
Siluri
Taimed jätkasid maismaal asutamist, need olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sagel üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asutama ka loomad(tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid). [443mln aastat tagasi] -
419 BCE
Devon
Paljud meresid ja järvi asustunud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimsetik madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimsed metsad, ilmusid esimsed kahepaiksed.[419mln aastat tagasi] -
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimasad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunesid kivisöelademed. Elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime , ilmusid esimesed roomajad.[359 mln aastat tagasi] -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. See oli kaetud kuiva kõrbega ning seal valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastus lõppes Maa suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% Maad asutanud liikidest. [299 mln aastat tagasi] -
252 BCE
Triias
Ajastu alguse elustik oli liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. [252 mln aastat tagasi] -
201 BCE
Juura
Ilmusd esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. [201 mln aastat tagasi] -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Kriidi lõpul toimunud massiise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. [145 mln aastat tagasi] -
66 BCE
Paleogeen
Algas lindude ja imetajate kiire evolutioon. Imetajatest sai suureks ja liigirikkaks rühmaks , enamik imetajaid elasid maismaal. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel, seejärel hakkas kliima jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumad-preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. [66 mln aastat tagasi] -
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid, hiired. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate, [23 mln aastat tagasi] -
2 BCE
Kvaternaar
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule [2,5 mln aastat tagasi]
