-
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
Maa kujuneb, tekkis Kuu, moodustusid ookeanid, vulkaaniliselt väga aktiivne periood, tekkis algne maakoor ja atmosfäär -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum
Meredes arenesid algelised eluvormid -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum
Suurenes atmosfääris ja pinnakihis hapnikusisaldus, mitu suurt jäätumist -
542 BCE
Kambrium
tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, kasvas planktiliste vetikate hulk, selgrootud ja limused -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
troopikameredes külluslik elustik, kliima oli soe, ajastu lõppedes kliima jahenes -
443 BCE
Silur
kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad, taimed asustasid maapinda -
419 BCE
Devon
rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid, rüükalad ja vihtuimsed olid selle ajastu tippkiskjad, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed -
359 BCE
Karbon
maismaad katsid võimsad metsad, üleujutavatel aladel tekksid surnud puidust kivisöelademed, rohkelt lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, esimesed roomajad -
299 BCE
Perm
tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean, hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima, maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal -
252 BCE
Triias
ajastu alguses oli elustik liigivaene, esimesed dinosaurused, esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesoikum
-
201 BCE
Juura
dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad, ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosauruseid ja plesiosauruseid, meredes elasid tänapäeva tüüpi kalad, maismaa oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga -
145 BCE
Kriit
Esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus, ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. dinosauruste ja teiste mereiste roomajate väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust -
66 BCE
Paleogeen
lindude ja imetajate kiire areng,enamik imetajad elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse, esimesed primaadid, paleogeeni alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel, kui kliima hakkas jahenema muutusid valdavaks heitlehelised taimed, ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum
-
23 BCE
Neogeen
mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme, laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired, ilmusid varased homoniidid - inimese eellased, poolustel kujunes jääkate -
2 BCE
Kvaternaar
ilmusid inimese vahetud eellased, välja surid paljud imetaja- ja linnuliigid
