Geokronoloogiline skaala Sandra R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,4 kuni 4 miljardit aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidi sajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestvus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüan- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Neis on säilinud ka bakterifossiile

Hadaikum

Period: 4000 BCE to 4600 BCE

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestvus 2,5 mld kuni 0,542 mld aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookenide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline (ilma skeletita) Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmade esindajaid.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestvus: 542 - 485 mln aastat eKr. Seal tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk ning loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, nt koda tigudel ja karpidel. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus: 485 - 443 mln aastat eKr. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalges, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestvus: 443 - 419 mln aastat eKr. Ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ning ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestvus: 419 - 359 mln aastat eKr. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Maismaa taimestik oli ajastu alguses madal ja hõre aga lõpuks olid juba tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Kestvus: 359 mln - 300 mln. Maismaal kasvasid võimsad metsad. Seal leidusid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunesid kivisöelademed üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust (peamine ajastu kus kõik kivisüsi tekkinud). Maismaal rohkesti lülijalgsed. Osadel putukatel tekkis lennuvõime. Esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Kestvus: 300 mln - 250 mln. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Phanthalassa ookean. Hiidmandri siseala kaetud kuiva kõrbega, kus valiteses karm kliima. Maismaal olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega (kadus ligi 95% kõigist liikidest).

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Kestvus: 250 mln - 200 mln
Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks jaoks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis esimestele dinosaurustele võimaluse muutuda peamisteks loomarühmadeks maismaal.

Juura

200 BCE

Kestvus: 200 mln - 145 mln. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triiase ajastul levinud loomad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid. Ookeanides elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestvus: 145 - 66 mln aastat eKr. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus: 66 - 23 mln aastat eKr. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal ja nad kujunesid liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed Primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas järk järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestvus: 23 - 2,5 mln aastat eKr. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, laululinnud ja konnad. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid - inimese eellased. Ajastu jooksul Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.

Kvaternaar

2 BCE

Kestvus: 2,5 mln - 0. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud paljud imetajad- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.