Geokronoloogiline skaala Saarik

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kestvus 4,6 mld- 4,0
Maa tekkimine

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Kestvus 4,0 mld- 2,5 mld
Esimesed üherakulised organismid. Esimesed mitmerakulised organismid

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kestvus 2,5 mld- 0,542mld
Esimesed mitmerakulised organismid.
Esimesed üherakulised organismid.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kujunesid ka toiduahelad. Paljudel loomadel tekkis mineraalne toes, näiteks tigudel ja karpidel koda ning trilobiitidel välisskelett.

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Kestvus 0,542 mld- 252 mld
Esimesed kalad. Rohkelt trilobiite. Skeletiga organismid. Esimesed maismaataimed. Kalade domineerimine. Esimesed putukad. Rohkelt kahepaikseid. Suured "söemetsad". Esimesed roomajad. Trilobiitide väljasuremine.

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus: 485 mln- 443 mln
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt.
Esimesed maismaataimed
Soojades troopikametsades elas rikkalik elustik: käsijalgsed, korallid, trilobiidid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, aga ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra, elualade vähenemine tõi kaasa aga mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid)
419 BCE

Devon

419 BCE

Troopikametsaddes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja neist said tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu alguses oli maismaataimestik madal ja hõre, aga ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, sonajalgade ja koldade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osal putukatel puudus lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. See ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maal asunud liikidest.

Triias

252 BCE

Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Kestvus 252 mld- 66 mld
Dinosauruste domineerimine . Esimesed linnud, õistaimed. Dinosauruste väljasuremine.

Juura

201 BCE

Dinoraurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid ajapikku välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed krokodillid, kilponnad ja linnud. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid (ammoniidid, ihtüosaurused, plesiosaurused), elas ka tänapäevast tüüpi kalu. Suurem osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestvus: 145 mln- 66 mln
Ilmusid esimesed õistaimed. Ajastu lõpul hävisid dinosaurused ning paljud merelised roomajad. Põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus: 66 mln- 23 mln
Lindude ja imetajate juure evolutsioon. Ilmusid esimesed jänesed ja kassid.
Imetajate kiire areng.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 2 BCE

Kestvus 66 mld- 2,5 mld
"Imetajate aeg"
Inimeste areng

Neogeen

23 BCE

Kestvus: 23 mln- 2,5 mln
Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid-inimese eellased. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestvus: 2,5 mln aastat eKr - tänaseni. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.