Geokronoloogiline skaala Sirle Talts

Hadaikum

4600 BCE

Kestus: 4,6 mld - 4,0 mld: Maa teke, meteoriitide sajud. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood. 4,5 mld aastat tagasi tekkis Kuu suure taevakeha kokkupõrke järgselt. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Arhaikum

4000 BCE

Kestus: 4,0 mld - 2,5 mld: Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vaimad mikroorganismide kihilised moodustised.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus: 2,5 mld - 542 mln: Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanites hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik ilma skeletita nn Edicara elustik.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Fanerosoikum: paleosoikum: kambrium

542 BCE

Kestus: 542 mln - 485 mln: Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Ilmusid paljud selgrootud loomad, paljud kaetud tugeva välistoesega.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus: 485 mln - 443 mln: Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga. Selle tagajärjel suri massiliselt mereelukaid

Silur

443 BCE

Kestus: 443 - 419 mln: Kujunesid korallrifid. Taimed ja loomad hakkasid asustama maismaad.

Devon

419 BCE

Kestus: 419 - 359 mln. Korallid ehitasid suuri riffe, mitmed rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suureks ning olid tolleaja tippkiskjad. Maismaal tekkisid esimesed metsad, ilmusid esimesed selgroogsed, kes said lühikest aega hakkama ka maismaal

Karbon

359 BCE

Kestus: 359 - 300 mln. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid gigantsed sõnajalgade eellased. Üleujutavatel aladel kujunesid surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad

Perm

300 BCE

Kestus: 300 - 250 mln. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiidookean Panthalassa. Mandri sisealas oli kuiv ja karmi kliimaga kõrb. Maismaad valitsesid roomajad, meresid luukalad. Suurenes paljasseemnetaimede osakaal. Ajastu lõppedes suri 95% kõigist Maad asustanud liikidest välja.

Mesosoikum: Triias

250 BCE

Kestus: 250 - 200 mln. Ajastu algus liigivaene, väljasuremisest toibumiseks läks elustikul 10 mln aastat. Ajastu lõpus ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine muutis nad peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Kestus: 200 - 145 mln. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Võimu võtsid taimtoidulised dinosaurused. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid ja tänapäevast tüüpi kalu. Maismaa oli suuremalt jaolt kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus: 145- 66 mln. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul surid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt välja. Üheks paemiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Kainosoikum: Paleogeen

66 BCE

Kestus: 66 - 23 mln. Hiidroomajate väljasuremisel algas lindudel ja imetajatel kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väga liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima troopiline, kuid hakkas järjest jahenema ning vadavaks said hetilehised puud ja kujunesid ka rohumaad.

Neogeen

23 BCE

Kestus: 23 - 2,5 mln. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus: 2,5 - mln. Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiens-i tekkimiseni. Surid välja mitmed imetajad ja linnud. Väljasuremisi seostatakse üha rohkem inimese mõjuga planeedi elustikule.