-
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
Kestus: 4,6 mld kuni 4,0 mld. Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisajud. Tekkis Maa kaaslane Kuu. Kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Kestus: 4,0 mld kuni 2,5 mld. Esimesed üherakulised organismid. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Kestus: 2,5 mld kuni 542 mln. Esimesed mitmerakulised organismid. Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Aegkonna lõpus ilmus Ediacara elustik. -
542 BCE
Kambrium
Kestus: 542 mln kuni 485 mln. Organismide ehitustüüpide tekkimine. Vetikate hulk kasvas. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. -
Period: 542 BCE to 299 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
Kestus: 542 mln kuni 299 mln. -
485 BCE
Ordoviitsium
Kestus: 485 mln kuni 443 mln. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Mereelustiku massiline väljasuremine. -
443 BCE
Silur
Kestus: 443 mln kuni 419 mln. Taimed jätkasid maismaa asutamist. Maismaataimed olid väikesed, lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel ja üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asutama ka loomad: esimesed tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid. -
419 BCE
Devon
Kestus: 419 mln kuni 359 mln. Troopikameredes rikkalik põhjaelustik (okasnahksed, käsijalgsed). Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid ja kihtpoorsed suuri riffe. Kalad (NT rüükalad ja vihtuimsed) kasvasid suureks, olid tolleaegsed tippkiskjad. Maismaataimestik oli alguses madal ja hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
359 BCE
Karbon
Kestus: 359 mln kuni 299 mln. Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal rohkesti lülijalgseid, osal putukatel lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad maismaale. -
299 BCE
Perm
Kestus: 299 mln kuni 252 mln. Tekkis hiidmanner Pangaea. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurened paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes suurima väljasuremisega. -
252 BCE
Triias
Kestus: 252 mln kuni 201 mln. Ajastu alguses elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, ajastu lõpul järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesoikum ehk keskaegkond
Kestus: 252 mln kuni 66 mln. -
201 BCE
Juura
Kestus: 201 mln kuni 145 mln. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elad rohkelt merelisi roomajaid.Tänapäeva tüüpi kalad. Maismaa kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
Kestus: 145 mln kuni 66 mln. Esimesed õistaimed hakkasid domineerima. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.Lõpus oli väljasuremine, kus dinosaurused ja merelised roomajad hävisid.Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
66 BCE
Paleogeen
Kestus: 66 mln kuni 23 mln. Lindude ja imetajate kiire evolutesioon- Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid.Kliima soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
Kestus: 66 mln kuni tänaseni. -
23 BCE
Neogeen
Kestus: 23mln kuni 2.5mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku/taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid laiemalt maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt. -
1 BCE
Kvaternaar
Kestus: 2.5mln kuni tänapäevani. Ilmusid inimese vahetud eellased. Välja surid mammutid, karvased ninasarvikud, dodo, moa.
