Geokronoloogiline skaala Randelyn G2EV

Hadaikum

4600 BCE

Hadaikum algas planeedi kujunemisega sellest ajast pärit kivimeid on väga vähe säilinud. Vulkaaniliselt väga aktive period, samuti tabasid mad mitmed meteoriidisajud. 100mln afstaat tangasi põrkas Maa kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis meie planeedile kaaslane Kuu. Kujunes algne maakoor ning ookeanid.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit esimesed mikroorganismid.

Proterosoikum

2500 BCE

Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapniku osakaal. Toimus mitu jäätumist. Aegkonna lõpus tekkisid pehmekehaliste elustik.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised kõik organismide ehitustüübid.Toimus üldine väga kiire evolutsioon ning seda tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas vetikate hulk, mis omakorda olid toiduks loomastikule. Ilmusid paljud selgrootute rühmad.

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Meredes elutes rikkalik loomastik, ilmusid esimesed maismaa taimed. Ajastu kliima oli valdavalt soe, aga ajastu lõpus toimus kliima järsk jahenemine, mis tõi kaasa jääaja. See tõi kaasa paljude merede muutumise kuivaks maismaaks, mille tuttu toimus massiivnne väljasuremine.

Silur

443 BCE

Sel ajastul kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid ning ujusid kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, esimesed taimed olid väiksed ning elasid sageli üleujutatud aladel. Samuti hakkasid maismaad asustama ka loomad näiteks tuhatjalgsed ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes oli mitmekülgne põhjaelustik, šelfimerede äärealasi katsid korallid, kihtpoorsed. Kalad arenesid väga suurteks ning teist said selle ajastu tippkiskjad. Muutused toimusid ka maismaal, ajastu alguses oli taimestik hõre ning madal, siis ajastu lõpuks tekkisid metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed .

Karbon

359 BCE

Carbon ajastu ehk esimesed roomajad suured söemetsad ja palju kahepaikseid. Sel aval katsid maismaad rohked metsad. Üleujutavadel aladel kasvavate metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Sel ajastul elas rohkelt lülijalgseid osal neist tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Perm ehk trilobiitide väljasuremine. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid elada kuivas kõrbes karmi kliimaga, meredes suurenes luukalade osakaal. Ajastu lõpus toimus Maa ajaloo suurim väljasuremine, mis hävitas 95% Maar asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu arguses oli liigivaene, aga sel ajastul ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpus toimunud väljasuremise käigus õnnestus neil säilitada oma liik ning andis neile võimaluse olla peamine loomarühm maismaal. Ilmusid esimesed imetajad ning beredes tõusis karpide osakaal.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, kahepaiksed, imetajad ja roomajad vahetasid välja triiase ajastu loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevaste kaladega sarnased kalad. Maismaa oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud rudistidega ehk karpidega. Maismaal domineerisid ning teist arenesid uued imetajad ja linnud. Ajastu lõpus toimus massiline väljasuremine ning dinosaurused hävitasid paljud merelised roomajad.

Paleogeen

66 BCE

Paleogeení arguses oli kliima soe, niiske ning kasvasid troopilised metsas. Hiljem muutus kliima jahedamaks, valdavalt arenesid taimed heitlehisteks. Dinosaurused ning teised hiidloomad olid väljasurnad ning algas lindude ja loomade kiire evulutsioon. Peagi kujunesid imetajad liigirikkaks rühmaks. Enamus neist elas maismaal, aga vaalade eellased asusid elama merre.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Maa kliima jahenes, mis tõi kaasa mitmeid jäätumisi, poolused omastasid pideva jääkatte. Arenesid loomad ja taimed ning loomad hakkasid laialdasemalt levima.

Kvaternaar ehk inimeseareng

2 BCE

2.5 miljonit aastat tagasi hakkasid arenema esimesed inimesed. Tekkisid esimesed inimese eelased. Tänu evulutsioonile on arenenud inimeste eelastest tänaseks Homp sapiens.