Geokronoloogiline skaala Oskar Kalmet

Hadakum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kestus 4,6-4.0 mld. Maa teke, vulkaaniselt aktiivne, kujunes atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Kestus: 4,0mld-2,5mld at. Algsete eluvormide arenemine meredes. Sellest ajastust pärit vanimad leitud stromatoliidid (tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate kihistumisel tekkinud moodustised).

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kestus: 2,5 mld-0,542 mld at. Hapnikusisalduse suurenemine tänu tsüanobakteritele. Suured jäätumised. Moodustus Ediacara elustik (pehmekehaline), mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste kui ka väljasurnud rühmade esindajaid.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid mis eksisteerivad tänapäeval, suurem osa loomahõimkondadest. Ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujuneb mineraalne toes. Esimesed kalad, evolutsiooniline võidurelvastumine.

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Esimesed maismaa taimed. Kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpus jääaeg. Ookeanipind alaneb 100m võrra ja muudab paljud madalmered kuivaks maismaaks. Mereelustiku massiivne väljasuremine.

Silur

443 BCE

Taimed jätkasid maismaa asustamist. Kujunesid rifid. Esimesed maismaa loomad- tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameres elas rikkalik põhjaelustik. Esimesed metsad, kahepaiksed, selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maal hakkama saama. Esimesed putukad.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Osadel putukatel lennuvõime. Maismaal ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Tekkis hiimanner Pangaea, lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusel kadus 95% Maa asustanud liikidest.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Kestus: 252 mln kuni 66 mln.

Triias

250 BCE

Elustiku taastumiseks kulus kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Järjekordne väljasuremine, mis andis neile võimaluse muutuda peamiseks looma rühmaks maismaal. Esimesed imetajad.

Juura

200 BCE

Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad, suur osa maismaast oli kaetud tiheda metsaga

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused. Esimesed roomajad, mesilased. Meteoriidiplahvatuse tõttu massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jpt.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Esimesed primaadid, kliima järk-järgult jahenes, troopiliste metsade asemel muutusid valdavaks heitlehised taimed.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud(mitte vares). Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetund eellased, surid välja paljud imetajad ning linnud