Geokronoloogiline skaala (Orro)

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus: 4,6 mld - 4mld aastat tagasi. Maa teke, maad tabasid sagedad meteoriidisajud. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, kujunes välja algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid

Arhaikum

4000 BCE

Kestvus: 4 mld - 2,5 mld. Arhaikumi meredes arenesid agelised eluvormid. Vanimad leitud stromatoliinid-tsüanobakterid; bakterifossiilid.

Proterosoikum

2500 BCE

Kestvus: 2500 mld-542 mln. Tänu fotosünteesivate bakterite elutegevusele suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanite pinnakihis. Sel ajal toimus mitu jäätumist, mil maa oli ulatulikult jääga kaetud.

Kambrium

542 BCE

Kestvus: 542-485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide tüübid ja looma hõimkonnad, kalad; kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus: 485-443 mln. Tekkisid esimesed maismaataimed, troopikameredes rikkalik elustik, ajastu lõppes jääajaga, ookeani pinna alanemine 100 meetrit, mereelustiku massiline suremine.

Silur

443 BCE

Kestvus: 443mln-419, Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaal alustasid asutamisega loomad- tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestvus: 419-359 mln. Rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid. Tekkisid esimesed kahepaiksed ning metsad.

Karbon

359 BCE

Kestvus: 359-299 mln. Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnust puidust kujunesid kivisöelademed. Osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestvus: 299-252 mln. Tekkis hiidmanner Pangaea. Mandri kallas oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Ülekaalus olid roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% liikidest.

Triias

252 BCE

Kestvus: 252-201 mln. Elustik oli liigivaene; taastumiseks kulus 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes olid peamine loomarühm maismaal.

Juura

201 BCE

Kestvus: 201-145 mln. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. llmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanites elas rohkelt merelisi roomajaid.

Kriit

145 BCE

Kestvus: 145-66 mln. Ilmusid esimesed õistaimed, dinosauruste väljasuremine.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus: 66-23 mln. Algas lindude ja loomade kiire evulutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Kliima oli soe ja niiske ning kasvas palju troopilisi metsi. Seejärel hakkas kliima jahenema. Kujunesid rohumaad, preeriad ja savannid.

Neogeen

23 BCE

Kestvus: 23-2,5 mln. Mandrite geograafia, looma ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levisid maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud. Kliima jahenemine tõi kaasa jäätumisi.

Kvaternaar

2 BCE

Kestvus: 2,5 mln-0 mln. Ilmusid inimese vahetud eelased, kelle evulutsioon on viinud tänapäevase inimese homo sapiens'i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.