Geokronoloogiline skaala Markus Lemmo Mõttus G2EV

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maale lähenes ligikaudu Marsi-suurune taevakeha, millele on antud nimi Theia. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast rohkesti materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt eristuma. Sellest ajast on Maal rauast tuum.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes hakkasid arenema algsed eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid-mikroorganismide, sealhulgas tsüano- ning purpurbakterite ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu olemisele viitavad esimeste stromatoliitide (mikroorganismidest kivistunud moodustiste) esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakteritele. Perioodi ajal toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline (ilma skeletita) nii öelda Ediacara elustik, mille hulka võivad kuuluda tänapäevaste organismide rühmad ja ka need, kes on praeguseks välja surnud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Mitmerakuliste organismide tekkele viitab vanim eukarüoodi kivistis leitud 1,9 mld a tagasi

Fossiilid proterosoikumi lõpust

560 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis leidsid aset teiste organismidele toidulaual. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad- käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes nt koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. Sellist saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni võib kutsuda evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkong

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad, Pikaan

535 BCE

Üks varasemaid ja tuntumaid kala kivistisi on Pikaani kala (Pikaia gracilens), mis viitab kalade ilmumisele.

Kambriumiaegne meri

520 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ning muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Üks vanimaid maismaal leitud taimi on Cooksonia. Sellel oli lihtne ehitus, koosnedes varrest ja õisikust, ulatudes mõnest millimeetrist kuni umbes 15 cm pikkuseni. Cooksonia ja teiste varaste taimede eellased olid olnud akvatilised vetikad, kes olid nüüd kohandunud end maismaale.

Odasabade varaseimad fossiilid

447 BCE

Odasabade (Trilobiidid on väljasurnud lülijalgsete rühm), kelle varaseimad fossiilid on pärit Kambriumiajastu setetest. Tänapäeval elavate odasabade varaseimaid fossiile on näha aga ordaviitsiumi lõpul kujunenud kivimitest.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed, lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel, sageli üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Siluri taimestik

430 BCE

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid suuri riffe- korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad. Paljud meresidja järvi asustanud kalad näiteks rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suureks. Perioodi lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised viibida lühikest aega maismaal.

Maismaa areng

390 BCE

Kui devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.

Esimesed metsad

385 BCE

Esimesed metsad paiknesid troopilistes piirkondades, kus olid soojad ja niisked kliimatingimused, mis soodustasid taimede kasvu. Oluline areng oli taimede juurestikul ja tüvel, mis võimaldas neil kasvada suureks. Need varased metsad koosnesid peamiselt sõnajalgadest ja muudest sõnajalataolistest taimedest. Metsade kujunemine oli ajaloos märgiline periood kuna see pani aluse maismaataimedest tulenevale ökosüsteemile.

Esimesed kahepaiksed

380 BCE

Kahepaiksed esindavad üleminekut vee- ja maismaaelu vahel.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid puude-osjade-, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puudest kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad

Arthropleura

315 BCE

Karboni ajastul elanud Arthoropleura oli suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Tema pikkus oli kuni 2,6 m.

Perm

299 BCE

Ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Perioodi alguse elustik oli liigivaene, sest väljasuremise taastamiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine muutis dinosauruseid peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine, Eoraptor

231 BCE

Esimene teadaolev dinosauruseks klassifitseeritud liik on Eoraptor, väike ja kerge ehitusega, elades umbes 231,4 miljonit aastat tagasi. Tema säilmed leiti Argentiinas Ischigualasto kihistikust

Imetajate ilmumine, Morganucodon

203 BCE

Väike umbes hiire suurune Morganucodon, elades triiase ajastul oli üks varaseimaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi.

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid ihtüosaurused ja plesiosaurused. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest metsaga.

Ammoniidid

180 BCE

Ammoniidid olid meredes elanud spiraalse kojaga peajalgsed limused.

Esimesed linnud, Archaeopteryx

150 BCE

Esimene teadaolev lind oli Archaeopteryx. Archaeopteryx oli üleminekuvorm dinosauruste ja lindude vahel, omades nii sulelist keha (tiivad ja suled), mis viitasid linnu omadustele, kuid säilinud olid ka dinosaurusele omased tunnused nagu sabalüli ja hambad.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmsarve meenutavate karpide ehk rudistidega. Maismaal valitsesid dinosurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, kus hävisid dinosaurused, merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed roomajad

135 BCE

Ei tea kui tõsi see fakt on kuigi pärineb see õpikust.

Esimesed õistaimed, Archefructus

125 BCE

Archefructus oli üks esimesi teadaolevaid õistaimi. Esimeste õistaimede hulka kuuluvad ka teised lillekujulised taimed nagu magnooliad, vesiroosid ja nuluõied

Pteranodon

125 BCE

Kuni 6-meetrise tiibade siruulatusega Pteranodon'id olid ühed suurimad pterosaurused.

Esimesed mesilased

100 BCE

Varasemate mesilased erinesid tänapäevaste omadega nõnda, et nad olid kas üksikud putukad või elasid väikestes kolooniates.

Raide kõrgaeg

90 BCE

Raide kõrgaeg oli Kriidiaja keskpaiga periood, kus dinosaurused domineerisid maismaa- ja veekeskkonda, mil mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega ning maismaal valitsesid veel mitmed dinosaurused.

Paleogeen

66 BCE

Pärast massilist liikide väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks, ning enamik neist elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid tagasi elama meredesse. Sel ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laisuskraadidel. Varsti hakkas aga kliima järk-järgult jahenema. Tekkisid heitlehelised taimed, ning kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja svannid, mis asendasid seni olnud metsi.

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

rip

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Kainosoikumi kõige soojem periood: Eotseen

55 BCE

Eotseeni ajatiku jooksul muutus Maa kliima palju, kuid sellesse aega mahtus ka kainosoikumi kõige soojem periood

Esimesed jänesed

52 BCE

Imetajate kiire evolutsioon ja areng andis alguse liigirikastumise ja laiaulatuslikule levikule ning tänu sellele on Paleogeenist pärit enamik tänapäevaste imetajate eellased.

Kasside teke, Proailurus

30 BCE

Esimesed kassid (perekond Felidae) ilmusid umbes 25–30 miljonit aastat tagasi Eotseeni ja Oligotseeni perioodi ajal. Üks varaseid kasside liike oli Proailurus, kes oli suhteliselt väike, puukassi-suurune loom.

Neogeen

23 BCE

Sel ajastul omandasid mandrite geograafia, loomastik ja taimestiku põhijooned tänapäevase ilme. Neogeenis levisid laialt maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja ka tänapäeva imetajad ja linnud. Aafrikasse saabusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, ning poolustel kujunes jääkate.

Miotseeni ajastiku fauna

15 BCE

Inimahvide teke

5 BCE

Kvatenaar

2 BCE

Selle ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kahjuks sel ajastul on väljasurnud paljud imetaja- ( mammut, karvane ninasarvik) ja linnulike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Mammutite väljasuremine

2 BCE

Kliimamuutuse tõttu väljasurnud mammutid olid tänapäeva elevantide lähedased sugulased.