Geokronoloogiline skaala Maris Sepp G2BK 2020

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4.6 mld- 4 mld aastat tagasi. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Kivimeid tollest perioodist on säilinud Gröönimaal, Kanadas, Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maaga põrkus suur taevakeha, mille tagajärjel tekkis kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algeliselt eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid e mikroorganismid sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised modustused.

Arhaikum e ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanides pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik. Sinna hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad; käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes (koda tigudel).

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum e vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kliima oli valdavalt soe, seega oli troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ajastu lõpul jahenes kliima kiirelt ning tekkis jääaeg, mis tõi kaasa elualade vähenemise ning mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalad ja okasnahksed. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre aga ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed kahepaiksed- selgroogsed kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade,koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Surnud puudest tekkis sellel ajastul kõige rohkem kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaal ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima, tänu sellele olid roomajad ülekaalus, sest nad suutsis sellise kliimaga toime tulla. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mile tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest

Mesosoikum e keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Elustik oli üsna liigivaene sest permi ajastust taastumiseks kulus kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, ühtlasi olid nad ka ainus loomarühm maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid ning meredes oli juba tänapäevast tüüpi kalu. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Peale dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väiksearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamus imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid, kliima oli soe ja niiske. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi

Kainosoikum e uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud,rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Perioodi jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustele kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu algul ilmusid inimese vahetud eellased. Selle perioodi jooksul suri välja palju imetajaid (mammutid, karvane ninasarvik) ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.