Geokronoloogiline skaala Mari-Liis G2R3

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud, Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid, kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5 mld aastat tagasi Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustas kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestis 4 mld- 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid välja algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid ehk kihilised moodustised. Säilinud on bakterfossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline ehk ilma skeletita nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda ka tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestis 542- 485 mln aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Tekkisid paljud erinevad selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes tugev mineraalne toes. Arvatakse, et välisskelett kujunes välja vastutusena röövloomade lõugade ja hammaste evolutsioonile.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestis 485- 443 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpus toimus jääaeg. Ookeanipind vajus kuni 100m ning paljud maailmamered muutusid kuivaks maismaaks.

Silur

443 BCE

Kestis 443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korsllide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ning tekkisid ka esimesed loomad.

Devon

419 BCE

Kestis 419-359 mln aastat tagasi. Põhjaelustik oli rikkalik. Paljud kalad kasvasid suureks ning olid tippkiskjad. Ajastu lõpus tekkisid esimesed metsad ja ilmusid esimesed selgrootud.

Karbon

359 BCE

Kestis 359-299 mln aastat. Maismaad katsid suured metsad. Üleujutatud aladel metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Maismaal oli palju lülijalgseid ning ilmusid esimesed roomajad. Mõningatel putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

299 BCE

Kestis 299- 252 mln aastat. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala keskosas oli kuiv kõrb, kus valitses karm kliima. Maismaal olid roomajad ja vees luukalad. Ajastu lõppes Maa ühe suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% liikidest.

Triias

252 BCE

Kestis 252-201 mln aastat. Alguses oli elustik liigivaene. Permi ajastu väljasuremisest taastumiseks läks ligi 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestis 201-145 mln aastat. Dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ning kilpkonnad. Ookeandis elasid merelised roomajad. Meredes elasid juba tänapäevased kalad.

Kriit

145 BCE

Kestis 145-66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid olid asustatud rudistidega. Maismaal olid dinosaurused. Arenesid uued imetajate ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimus meteoriidiplahvatus, mis lõppes loomade väljasuremisega.

Paleogeen

66 BCE

Kestis 66-23 mln aastat tagasi. Algas loomade ja imetajate kiire evolutsioon. Alguses oli kliima soe ja niiske, hiljem hakkas jahenema. Imetajad elasid maismaal ja vaalade eellased meredes. Tekkisid heitlehelised taimed, kujunesid rohumaad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestis 23-2,5 mln aastat tagasi. Maakera muutus tänapäevasemaks. Tekkisid tänapäevased inematajad, hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Maa kliima jahenes oluliselt, mille tõttu tekkis korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Algas 2,5 mln aastat tagasi ning kestab tänaseni. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Välja surid paljud linnu ja imetajaliigid. Väljasuremisi seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi suhtes.