Geokronoloogiline skaala Mari-Jaana G2BK

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast kivimeid on säilinud Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Suur taevakeha põrkus Maaga.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid, vanimad leitud stromatoliidid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus, toimus mitu suurt jäätumist, tekkis nn Ediacara elustik ehk ilma skeletita.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad tänapäevani. Vetikad olid toiduks rikkalikule loomastikule. Järjepanu ilmusid esimesed käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaataimed, valdavalt soe kliima, kuid ajastu lõppes jääajaga, mis omakorda tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad, esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid, maismaa niiskematel aladel jätkasid asustamist taimed.

Devon

419 BCE

Maataimesik madal ja hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad, esimesed kahepaiksed. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik-käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Rüükalad ja vihtuimsed olid tolleaegsed tippkiskjad.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, mõned neist lennuvõimelised, ilmusid esimesed roomajad. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kõrb, mannert ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal, ilmusid esimesed imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, meredes elasid tänapäeva tüüpi kalad, suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimus järjekordne väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks oli meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel, hilisema jahenemise tagajärjel muutusid valdavaks heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad-preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.