Geokronoloogiline skaala (Margot Liiva)

By Margotliiva
  • 485 BCE

    Kambrium

    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk. Paljudel loomadel kujunes välja mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel.
  • 443 BCE

    Ordoviitsium

    Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes JÄÄAJAGA. Toimus ookeanipinna alanemine.
  • 419 BCE

    Silur

    Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • 359 BCE

    Devon

    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Suured muutusid toimusid ka maismaal. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad, ilmusid kahepaiksed-selgroogsed.
  • 299 BCE

    Karbon

    Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • 252 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangaea. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Oli palju roomajaid. Suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega.
  • 201 BCE

    Triias

    Ajastu oli üsna liigivaene, taastumiseks kulus 10.milj aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • 145 BCE

    Juura

    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • 66 BCE

    Kriit

    Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • 23 BCE

    Paleogeen

    Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, hiljem hakkas järk-järgult jahenema.
  • 4 BCE

    Hadaikum

    Algas planeet maa kujunemisega. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustasid ookeanid.
  • 3 BCE

    Arhaikum

    Teisisõnu ürgeoon. arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliidides on säilinud ka bakterifossiile.
  • 2 BCE

    Proterosoikum

    Teisisõnu agueoon. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
  • 2 BCE

    Neogeen

    Taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud samuti rotid ja hiired. Kujunesid väljatänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa jäätumisi.
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Ilmusid inimese vahetud eellased - Homo esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.