-
4600 BCE
Haidaikum
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Haidaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas kokku suure taevakehaga. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Arenesid algelised eluvormid, kujunesid kihilised moodustised. On pärit vanimad leitud stromatoliidid. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus, suured jäätumised, Ediacara elustik. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum e agueoon
-
542 BCE
Kambriumis
Tekkisid peamised organismide elutüübid, kambriumi plahvatus, ilmusid selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes ja väliskelett. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
Ilmusid esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe, lõpus toimus jahenemine, jääaeg, ookeanipind alanes, mereelustiku massiline väljasuremine. -
443 BCE
Silur
Taimed asustasid maismaad, samuti loomad. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed. -
359 BCE
Karbon
Maismaal võimsad metsad ja esimesed roomajad, hulga kivisöe teke, osal putukatel tekkis lennuvõime. -
299 BCE
Perm
Hiidmanner Pangea teke (siseala kaetud kuiva kõrbega), ülekaalus roomajad, paljasseemnetaimed, luukalad. Ajastu lõppes suurima väljasuremusega. -
252 BCE
Triias
Algne elustik liigivaene, esimesed dinosaurused ja imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, meres elasid tänapäeva tüüpi kalad, suur osa maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
Esimesed õistaimed (hakkasid ka domineerima), maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja-ja linnuliigid. Meteoriidiplahvatus, mis oli üks peamisi massilise väljasuremise põhjusi, kus hävisid dinosaurused ja merelised roomajad. -
66 BCE
Paleogeen
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon, imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, esimesed primaadid. Alguses kliima soe ja niiske, hiljem hakkas jahenema. Lõpus kujunesid ulatuslikud rohumaad. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid tänapäeva imetajad ja linnud, ilmusid varased homoniidid, tulid korduvad jäätumised. -
2 BCE
Kvarternaan
Ilmusid perekond Homo esindajad, see viis lõpuks tänapäeva inimese tekkimiseni, surid välja paljud looma- ja linnuliigid.
