Geokronoloogiline skaala KristinL R1

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure teavakehaga

Varajane atmosfäär

4400 BCE

Atmosfääri koostis: H2O, vesiniktsüaniid (HCN), ammoniaak (NH3), metaan (CH4), väävel, jood, broom, kloor, argoon

Arhaikum

4000 BCE

Meres arenesid algelised eluvormid, mikroorganismide, tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Teisejärguline atmosfäär

4000 BCE

Atmosfääri koostis:
4000 mln a tagasi: Domineerivad H2O, CO2 ja lämmastik (N). Atmosfääri jahtumine põhjustab sademeid ja ookeanide arengut.
3000 mln a tagasi: Domineerivad CO2, H2O, N2. O2 hakkab kogunema.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elav atmosfäär

3300 BCE

Atmosfääri koostis: N2 - 78%, O2 - 21%, argoon - 0,9%, CO2 - 0,036%

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõppus ilmus ilma skeletita nn Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Fanerosoikum: Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Loomariiki ilmusid selgrootute rühmad

542 BCE

loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum: Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopika meredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli valdavalt soe, aga ajastu lõpul toimus jääaeg. Ookeani pind alanes 100 m võrra ja paljud madalmered kuivasid maismaaks. Mereelustiku massiline väljasuremine.

Ilmusid esimesed maismaa taimed

485 BCE

Taimed olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel.

Fanerosoikum: Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.Taimed jätkasid maismaa asustamist.

Maismaad hakkasid asustama ka loomad

443 BCE

Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Fanerosoikum: Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad.

Fanerosoikum: Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad.Üleuutatavatel aladel kujunes surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Fanerosoikum: Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaa loomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Maa ajaloo suurim väljasuremine

250 BCE

Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Fanerosoikum: Triias

250 BCE

Elustik oli liigivaene, sest Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine muutis nad peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Fanerosoikum: Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas ohtralt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Fanerosoikum: Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Meteoriidiplahvatuse tagajärjel toimus ajastu lõpus väljasuremine.

Fanerosoikum: Paleogeen

66 BCE

Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, aga hiljem kliima järk-järgult jahenes ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Fanerosoikum: Neogeen

23 BCE

Maa põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud.Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased.

Jääaeg

3 BCE

Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Fanerosoikum: Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja ja linnuliike.