Geokronoloogiline skaala Kertu

Hadaikum

4600 BCE

Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagadad meteoriidisajud. 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas Maa kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu. Hadaikumi lõpus kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Sealt on pärit animad leitud stromatoliidid ja paljudes neist on säilinud ka bakterifossiile.

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegeusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus Ediacara elustik.

Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismid ehitutüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Ilmusid paljud selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

542 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikamaades elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oi valdavalt soe, kuid jahenes ajastu lõpul ning lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes ja see muutis paljud madalmered maismaaks. See tõi kaasa mereelstiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades vetes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad (tuhatjalgsed, skorpionid, meriskorpionid)

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik mereelustik. Meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid maismaale esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaigsed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Phantalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus ligi 95% liikidest.

Triias

252 BCE

Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

252 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaerud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise tõttu hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon, enamik neist elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguses oli kliima soe ja niiske. Hiljem kliima jahenes ja ilmusid heitleelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

66 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti omandasid taimestiku ja loomastiku põhijooned tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima laululinnud, maod, rotid, hiired. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari ajastul on välja surnud palju imetaja-ja linnuliike, seda seostatakse inimese üha asvava mõjuga planeedi elustikule.