Geokronoloogiline skaala Karolina Koikson R3

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5 mld aastat tagasi Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustus Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide,seal hulgas tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. On säilinud ka bakterfossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Ehk agueoon. Esimesed üherakulised organismid. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline ehk ilma skeletita nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa loomahõimkondadest. Ilmusid paljud selgrootute rühmad ja paljudel loomadel kujunes vastusena röövloomadele tugev mineraalne toes. Esimesed kalad.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat. Esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe. Aegkonna lõpus toimus jääaeg ja paljud maailmamered muutusid kuivaks maismaaks.

Silur

443 BCE

Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama loomad.

Devon

419 BCE

Kestis 419mln kuni 359 mln aastat tagasi. Rikkalik põhjaelustik, paljud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleagsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat. Maismaad katsid hiigelsuured metsad. Metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Maismaal oli palju lülijalgsed, ilmusid esimesed roomajad. Osadel putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

299 BCE

Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat. Moodustus hiidmander Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala keskosas oli kuiv kõrb. Maal olid peamiselt roomajad ning vees luukalad. Ajastu lõppes Maa ühe suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% liikidest.

Triias

252 BCE

Kestus 252 mln kuni 201 mln aastat. Elustik oli liigivaene ajastu alguses, sest kulus aega, et taastada permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus 201 mln kuni 145 mln aastat. Dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elas tänapäevast tüüpi kalasid. Maismaa oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat.Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid maismaa ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid olid asustatud rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetajaliigid ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise tagajärjel hävisid dinosaurused ja paljud merelised loomad. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad muutusid väikearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Enamik imetajaid elas maismaal. Algul oli kliima soe ja niiske, hiljem aga järk- järgult jahenes. Tekkisid heitlehelised taimed, ning kujunesid ulatuslikud rohumaad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat. Loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud samuti ka hiired ja rotid. Aafrikas ilmusid esimesed varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2,5 mln kuni 0 aastat. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Surid paljud imetajaliigid ja linnuliigid. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.