Geokronoloogiline skaala Karl G2R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6 mld kuni 4mld aastat tagasi. Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne, meteteoriidi sajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist pärit kivimeid on leitud Kanadas , Austraalias la gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5 mld aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga Theia ning moodustus Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

3,8 mld aastat tagasi

Stromatoliitide areng

3500 BCE

3,5 mld aastat tagasi

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Umbes 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Hapnikusisalduse kasv ookeanide pinnakihis ja atmosfääris toimus tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele. Toimus nii mitu suurt jäätumist. Mitmerakuliste organismide teke. Pehmekehaline Ediacara elustik.

proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

2,1 mld aastat tagasi

Eukarüootide areng

1500 BCE

Umbes 1,5mld aastat tagasi

Kambrium

542 BCE

542-485 mln aastat tagasi.Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest, eksisteerivad ka tänapäevani.Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

ordoviitsium

485 BCE

485-443mln aastat tagasi.Troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Esimesed maismaataimed. Valdavalt soe, aga lõpus tekkis jääaeg, mille tulemusena ookeanipind alanes kuni 100m ja põhjustas mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

470 BCE

Silur

443 BCE

443-419 mln aastat tagasi.Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ja juba ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ja maismaad hakkasid asustama ka loomad. Varased maismaa taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid

Devon

419 BCE

419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik-käsijalgsed,okasnahksed trilobiidid.Mitmed kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu algul oli maataimestik veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

365 BCE

Karbon

359 BCE

359-299 aastat tagasi.Võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelssuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal rohkesti lülijalgseid. Osadek putukatel tekkis lennuvõime . Maismaal ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestis 299-252 aastat tagasi.Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritseb Panthalassa ookean.Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid elada hiidmandri siseala kuivas kõrbes. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tõttu kadus kuni 95% kõigist Maal olnud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestis 252-201 mln aastat tagasi. Elustik oli sel ajastul üsna liigivaene , Permi ajastu lõpu väjasuremisest kulus taastumiseks elustikul kuni 10 mln aastat.Ilmusid esimesed dinosaurused. Triiases ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenesid ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Juura

201 BCE

201-145 mln aastat tagasi.Suurenes dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajate osakaal. Ilmusid Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisis roomajaid (ihtüosaurusi ja pleiosaurusi). Elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Tihedad paljasseemnetaimedest metsad katsid suure osa maismaast.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

145-66 mln aastat tagasi. Ilmusid õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes rudistid (pleiosaurused, ihtüosaursed, ammoniidid ja lehmasarve meenutavad karbid). Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Massilise väljasuremise arvatavasti meteoriidi plahvatuse tulemusena hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

125 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Raide kõrgaeg

90 BCE

Paleogeen

66 BCE

66-23 mln aastat tagasi.Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. . Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elasid maismaal, aga vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid ka esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soojem ja niiskem, kuid seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Samuti kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Esimesed jänesed

55 BCE

Kasside teke

30 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestis 23-2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud ning rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima suurelt, mis tõi kaasa mitmeid jäätumisi. Samuti kujunes poolustel jääkate.

Inimahvide teke

3 BCE

Kvaternaar

2 BCE

2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäev. Ajastu alguses tekkisid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon viis tänapäeva inimese ehk Homo sapiens`i tekkeni. Paljud imetajad (mammut, karvane ninasarvik) ning linnuliigid (dodo, moa) surid välja. Seda väljasuremist seostatakse inimese rohkesti kasvava mõjuga planeedi elustikule.