Geokronoloogiline skaala karl-Joosep G2E

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4, mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Austraalias ja Kanadas. Maakoore ja ookeanide teke

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevalehaga.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumis meredes tekkisid esimesed algelised eluvormid. Arhaikumi ladestututest on pärit ka vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismide, bakterite ja mitmete vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised). Nendes on säilinud ka bakterite fossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus (tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele). Toimus mitu jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult kaetud jääga. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline Ediacara elustik, mis tekitab teadlaste seas seniajani vaidlusi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumi plahvatus- väga kiire evolutsioon, kui tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis tekkis juurde planktilisi vetikaid, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel tekkis röövloomade eest kaitseks mineraaltoes: tigudel koda, tugev välisskelett trilobiitidel.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik (käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt) ning ilmusid esimesed maismaataimed. Selle ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes tekksid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Ujusid ka primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, kuigi kasvasid algul ainult niisketel ja sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šefimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Mitmed rüükalad ja vihtuimsed kalad kasvasid väga suurteks tippkiskjateks.
Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel tekkisid surnud puidust kivisöelademed- nii palju kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel tekkis lennuvõime ja ilmusid ka esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala kuivas kõrbes valitses karm kliima. Sellistes tingimustes suutsid elada roomajad, kes olid seega maismaaloomastiku hulgas ülekaalus. Taimestikus suurenes paljasseenetaimede ja meredes luukalade osakaal.
Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus 95% maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu algul oli elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Triiase ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis dinosaurustele võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Suur osa maismaast oli kaetud metsaga. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid: ihtüosaurusi ja plesiosaurusi .

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeane ja meresid asustasid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid ja lehmasarve meenutavad karbid. Maismaal elasid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpul surid välja dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Selle ajastu kliima oli algul soe ja niiske, kuid hiljem hakkas see jahenema. Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Nad kujunesid suurteks ja liigirikasteks rühmadeks. Vaalade eellased asusid elama tagasi meredesse. Arenesid esimesed primaadid. Kujunesid preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, lsululinnud rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt. Toimusid korduvad jäätumised.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese eelassed- perekond Homo esindajad (Aafrikas alanud evolutsioon viis tänapäevase inimese Homo Sapens'i tekkimiseni). Ajastu jooksul suri välja palju imetaja- ja linnuliike (nt mammut, moa). Selle põhjustajateks peetakse inimeste üha kasvavat mõju planeedi elustikule.