Geokronoloogiline skaala Julianna R2

Hadaikum, Maa teke

4600 BCE

Kestus 4,6-4 mld aastat tagasi. Sellest perioodist kivimeid võib leida Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabavad meteoriidisajud. Perioodi lõpul kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel moodustus Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestus 4-2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on leitud stromatoliide- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbaktrite ning mitmesuguste vetkate toimel kujunenud kihilsed moodustised. Säilinud on ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestus 2500- 542 mln aastat tagasi. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Ilmus skeletita nn Ediacara elustik, kus võis esineda nii meie ajastu või väljasurnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Fanerosoikum

542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus 542- 485 mln aastat tagasi. Sel ajal tekkisid peamised organismide ehitustüübid- kambriumi plahvatus. Kasvas planktilisi vetikaid, mis olid toiduks loomastikule. Ilmusid selgrootute rühmad- käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes ka mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Vanaaegkond ehk paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485- 443 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas elustik- käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Muidu oli kliima koguaeg soe, aga ajastu lõpp lõppes jääajaga. Seega ookeanipinna alanemine kuni 100 m. Madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine, seega toimus ka mereelustiku massiline välasuremine.

Silur

443 BCE

Kestus 443- 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid algelised kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Need olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel (mõnikord üleujutavatel) aladel. Esimeste maismaaloomade hulka kuulusid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus 419- 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Tolleaja kalad, näteks rüükalad ja vihtuimsed, olid tolleaegsed suured tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud metsad, ilmusid ka esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kestus 359- 299 mln aastat tagasi. Maismaal võimsad metsad. Üleujutavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnust puidust kujunesid kivisöelademed. Elas rohkelt lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus 299- 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Pathalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Oli karmilt külm kliima. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus 95% Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestus 252-201 mln aastat tagasi. Ajastu algus oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul oli neil võimalik olla peamine loomarühm maismaal järjekordse väljasuremise tõttu. Ilmusid esimesed imetajad, suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Keskaegkond ehk mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus 201-145 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed kilpkonnad, krokodillid, linnud. Ookeanides elas rohkelt ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elas juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus 145- 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis domineerisid kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud erinevate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Arenesid uued imetajad- ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimus massiline väljasuremine, kus hukkusid ka kõik dinosaurused. Põhjus- meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66- 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid-esikloomalised. Ajastu algus oli soe ja niiske, seega troopilist metsa palju. Kliima jahenedes muutusid valvsaks heitlehised taimed. Kujunesid preeriad ja savannid.

Uusaegkond ehk kainosoiukum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23- 2,5 mln aastat tagasi. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänepäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Jahenes Maa kliima, mis tõi korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu algus 2,5 miljonit aastat. Ilmusid inimese vahetud eellased- Homo esindajad. Välja on surnud palju imetajaid ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.