Geokronoloogiline skaala Johannes A

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6 kuni 4 mld aastat. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure taevakehaga.

Arhaikum

4000 BCE

Atmosfäär koosnes peamiselt metaanist, amoniaagist, lämmastikust ja süsihappegaasist.Meredes arenesid algelised eluvormid. Stromatoliitides on säilinud bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Stromatoliidid hakkasid arenema

3500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Toimusid jäätumised, Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus.

Proterosikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Vanim eukarüoodi kivistis

1900 BCE

Fossiilid proterosoikumi lõpust

560 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval.See kiire evolutsioon on nn kambriumi plahvatus. Kambriumi ajal kasvasid planktilised vetikas. Loomadele kujunesid mineraalsed toesed.Toimus saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon ehk evolutsiooniline võidurelvastumine.

Fanerosolikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

535 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli ordoviitsiumi ajal enamasti soe, aga ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga.äätumise tõttu muutusid madalmered maismaaks ja see tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Soojades meredes ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ja asusid sageli üleujutatud aladel.aismaad hakkasid asustama loomad, milleks olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes oli rikkalik põhjaelustik. Paljusid meresid ja järvi asustasid kalad. Devoni lõpuks olid tekkinud maismaale esimesed metsad.Ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime.Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Hiidmanner Pangaea

300 BCE

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus maismaalomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal.Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kus 95% Maal asustunud liikidest kadus.

Triias

252 BCE

Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes peale ajastu lõpul toimunud väljasuremist muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajal levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.Suur osa maismaast on kaetus tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima peagi kogu maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesio- ja ihtüsaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal olid dinosaurused ja arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.Ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

125 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamus imetajad elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Järk-järgult muutus kliima jahedamaks ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Esimesed jänesed

52 BCE

Kasside teke

30 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, hiired ja rotid. Sel ajastul kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

3 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased. Selle ajastu jooksul on välja surnud palju imetajaid, näiteks mammut, ja linnuliike, näiteks moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Mammutite välja suremine kliimamuutuse tõttu

2 BCE