-
4600 BCE
Hadaikum
Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Marsi-suurune keha lõi vastu Maad, moodustades prügirõnga, mis lõpuks kogunes üheks looduslikuks satelliidiks Kuuks -
4000 BCE
Arhaikum
Meredes arenesid algelised eluvormid e. Arhaikumit peetakse perioodiks, mil tekkis elu. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, mille paljudes on säilinud ka bakterifossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum
-
2500 BCE
Proterosoikum
Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsünobakterite elutegevuse suurenemisele. Toimus mitu suurt jäätumist. Tekkisid mitmerakulised organismid ning eukarüoodid arenesid. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval ning suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kui kambriumi plahvatus. Kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad. Loomadele tekkisid mineraalsed toed, nt tigudel ja karpidel. Kuna röövloomadel arenesid jõulised lõuad ja hambad, kujunesid trilobiitidel tugevad välisskeletid. Seda nim. evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, aga ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipõhja alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
443 BCE
Silur
Ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed, lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, kelle esimeste seas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, nt rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks nig olid tollaegsed tippkiskjad. Maismaal olid ka suured muutused, ajastu algul oli maismaataimestik madal ja hõre, aga ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osajade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel e. rannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaal ilmusid esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremsega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
252 BCE
Triias
Ajastu alguse elustik oli liigivaene, sest eelnevast väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10mln aastat, Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum
-
201 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed, mis levisid kiiresti ning hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesio- ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid välja uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jne. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
66 BCE
Paleogeen
Peale dinosauruste jt hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad elasid enamik maismaal, kuid vaalade eellased asusud elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niisek, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Peale seda hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid laiemalt levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid e. inimese eellased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
2 BCE
Kvaternaar
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule