Geokronoloogiline skaala Joel g2r1 2020/21

hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli sell perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tagasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadast ja Austraaliast. Hadaikumi lõpul tekkis maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid

hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus maa kaaslane kuu

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid välja algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on leitud maailma vanimad mikroorganismid ning mitmesugused vetikate toimel kujunenud moodustised.

arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kestus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Aegkonna lõpus ilmusid pehmekehalised organismid niinimetatud Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad, kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks loomastikule. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne teos, näiteks koda tigudel ja karpidel ning välisskelett trilobiitidel.

paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Kliima li valdavalt soe. Ajastu lõpil toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, mille tõttu langes ookeani piir 100m ja paljud madalmered muutusid maismaaks. massiivne mereelustiku väljasuremine.

silur

443 BCE

Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, need olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Toimus taimede rohke levik maismaal ja maismaad hakkasid asustama ka ühed esimesed maismaaloomad.

devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Toimusid suured muutused maismaal: madalast ja hõredast maataimestikust tekkisid esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed, kes suutsid lühikest aega ka maismaal hakkama saada.

karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus olid sõajalgade ja osjade puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Selles ajastus tekkis suurim osa kivisütt. maismaal oli rohkesti lülijalgseid ja osadel putukatel li lennuvõime, maismaale ilmusid esimesed roomajad.

perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siselal oli kaetud kuiba kõrbega, kus valitses karm kliima, ning seal suutsid elada vaid roomajad. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% Maad asutanud liikidest.

triias

252 BCE

Algne elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine, mille tulemusena muutusid dinosaurused peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetaid välja Triiase ajasul levinud loomad. Ilmusid esimese linnud kokodillid ja kilpkonnad. ookeanis elas rohkesti merelisi roomajaid. meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. suur osa maismaad oli kaetud paljasseemnetaimede metsadega.

kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, maismaal valitsesid dinosaurused. Kuid ajastu lõpul dinosaurused hävisid. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks oli meteroriidiplahvatus.

paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. imietajatest kujunes suur liigirikas rühm. enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellaed asusid elama meredesse. esimesed primaadid. algusel oli soe ja niiske kliima. troopilised metsad suurtel laiuskraadidel. seejärel hakkas kliima järkjärgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. kujunesid ulatusliud preeriad, mis adendasid seniseid metsi

kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laialt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

kvaternaar

2 BCE

Ilmusid perekonna Homo esindajad, kellest täna on olemas Homo sapiens. Surid välja paljud imetajad, näiteks mammut ja karvane ninasarvik, ning ka erinevad linnuliigid, näiteks dodo ja moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.