-
4600 BCE
Hadaikum
Kestvus 4,6mld-4mld aastat tagasi. Maa oli sellel peroodil vulkaaniliselt aktiivne ja seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas kokku suure kehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Praeguste teadmiste kohaselt loetakse Arhaikumiks ajavahemikku ligikaudu 4,5 kuni 2,5 miljardit aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi teist poolt iseloomustab intensiivne vulkanism ning kivimiteks on valdavad moondekivimid. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum e agueoon
periood 2500 miljonit kuni 542 miljoni aastat tagasi. Proterosoikum kujutab endast ajaperioodi, mil toimus Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine, leidis aset mitu globaalse ulatusega jääaega. Tekkisid esimesed eukarüoodid ja keerulised mitmerakulised eluvormid. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum e agueoon
-
542 BCE
Paleosoikum e vanaaegkond
Paleosoikum algas 542 miljonit aastat tagasi ning lõppedes 252 miljonit aastat tagasi. Paleosoikumi algusesse jääb hulkraksete organismide kiire areng, mille käigus ilmusid kõik tänapäevased organismide grupid. Maismaad katsid suured metsad. Paleosoikumi lõpus domineerisid suured, arenenud roomajad ning ilmusid esimesed tänapäevased taimed. -
542 BCE
Fanerosoikum
Fanerosoikum vastab ajavahemikule 542 miljonit aastat tagasi kuni tänaseni. -
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Ilmusid paljud selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes enda kaitseks mineraalne toest. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum e vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Ilmusid esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe, ajastu lõpul toimus jahenemine, jääaeg, ookeanipind alanes, mereelustiku massiline väljasuremine. -
443 BCE
Silur
Soojdes meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Tekivad esimesed loomad, kelle hulgas on tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Elas rikkalik põhjaelustik, paljud veekogud olid asustatud kalade poolt ja nemad olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. -
359 BCE
Karbon
Võimsad metsad katsid maismaad, kus kasvasid tänapäeva taimede hiigel sugulased. Osadel putukatel tekkis lennuvõime ja tekkisid ka esimesed roomajad. -
252 BCE
Mesosoikum e keskaegkond
Mesosoikum vastab ajavahemikule 252-65,5 miljonit aastat tagasi. Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastunudelustikul kulus 10 miljonit aastat. Juuraajastul vahetusid dinosaurused välja esimeste lindude,krokodillide ja kilpkonnade vastu. -
252 BCE
Triias
Ajastu algus oli liigivaene. Ilmuisid esimesed dinosaurused ja tänu järjekordsele väljasuremisele muutusid nad peamiseks loomarühmaks. Ajastu lõppes taas suure välja suremisega. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum e keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmnesid esimesed linnud, kilpkonnad ja krokodillid. Ookeanides elasid tänapäeva tüüpi kalad ja maismaad kattis tihe paljasseemnetaimedest mets. -
145 BCE
Kriit
Esimesed õistaimed, maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja-ja linnuliigid. Meteoriidiplahvatus, mis oli üks peamisi massilise väljasuremise põhjusi, kus hävisid dinosaurused ja merelised roomajad. -
66 BCE
Kainosoikum e uusaeg
Kainosoikum vastab ajavahemikule 65,5 miljonit aastat tagasi kuni tänaseni. Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire eolutsioon.Mandrite geograafia,loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Ajastu lõpul ilmusid inimese vahetud eelased. -
66 BCE
Paleogeen
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajad elasid maismaal. Troopilised metsad kasvasid suurtele laiusukraadidele, mille pärast kliima jahenes ja tekkisid rohumaad ja kõrbed. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum e uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, linnud, rotid ja hiired. Aafrikas kujunesid välja inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.
