Geokronoloogiline skaala, Henri Kald G2R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6 miljardit - 4 miljardit. Periood, mil Maa oli vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestusdest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, kus on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Hapnikusisaldus ookeanide pinnakihis ja atmosfääris suurenes tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline Edicara elustik. mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad, kui ka välja surnud organismirühmad. Toimus mitu suurt jäätumist.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kasvas planktiliste vetikate hulk, samuti ilmusid sellel ajastul paljud erinevad selgrootute rühmad (käsnad, lülijalgsed ja limused). Paljudele loomadele kujunes ka mineraalne toes, näiteks välisskelett. Saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Elustik vees, eriti troopikameredes oli rikkalik - käsijalgsed, korallid jne. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Kliima oli sel perioodil soe, kuid ajastu lõpu poole toimus kliima kiire jahtumine ja toimus jäätumine, mille käigus toimus ookeanipinna alanemine ligi 100 meetri võrra ning selle tagajärjel muutusid madalmered kuivaks maaks, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, need olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Toimus taimede rohke levik maismaal ja maismaad hakkasid asustama ka ühed esimesed maismaaloomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid).

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid. Paljud kalad kasvasid väga suureks ja olid sel ajal tippkiskjad. Ajastu lõpu poole tekkisid maismaal esimesed metsad. Sellel ajastul ilmusid esimesed selgroogsed organismid, kes olid võimelised maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Nii palju kivisütt kui siis pole tekkinud ühelgi teisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, putukad muutusid lennuvõimelisteks ning maismaale ilmusid püsivalt esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siselal oli kaetud kuiba kõrbega, kus valitses karm kliima, ning seal suutsid elada vaid roomajad. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% Maad asutanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Elustik oli liigivaene, permi lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest kujunes peamine loomarühm Maa peal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja eelmisel ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides palju merelisi roomajaid. Selle ajastu meredes elasid juba tänapäevased kalad. Maismaa oli kaetud tiheda metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, maismaal valitsesid dinosaurused. Kuid ajastu lõpul dinosaurused hävisid. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks oli meteroriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evulutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima hakkas aga järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laialt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul surid välja palju linnu-ja imetajaliike. Mitmete liikide väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga plaanedi elustikule.