Geokronoloogiline skaala Gerttu Johanna R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis Kuu

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestvus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Sellel perioodil arenesid meredes algelised eluvormid. Perioodi ladestutest on pärit vanimad stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestvus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis, mis tulenes fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusest. Sellel ajastul toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkis suur pehmekehaliste ehk ilma skeletita elusorganismide rühm.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Sellel perioodil tekkisid peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk ning tekkisid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes välja mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Perioodil valitses rikkalik elustik soojades troopikameredes. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu vältel oli kliima soe, kuid ajastu lõppes järsu jahenemise ning jääajaga. Kliima jahenemise tõttu muutusid paljud madalmered kuivaks maismaaks ning mereelustikus toimus massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Kestvus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed, mis olid väiksed ja lihtsa ehitusega jätkasid maismaa asustamist. Maismaa asustamist alustasid ka loomad (skorpionid, tuhatjalgsedI).

Devon

419 BCE

Kestvus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud veeloomad kasvasid väga suureks ning nad olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes said lühikest aega ka maismaal hakkama.

Karbon

359 BCE

Kestvus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Selleks perioodiks katsid maismaad võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel tekkisid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestvus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis Pangaea hiidmanner, mida ümbritses Pathalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Karmi kliima tõttu olid maismaaloomastikus ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuemisega, mille tulemusena kadus 95% Maa asukatest.

Triias

252 BCE

Kestvus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Tänu eelmisel perioodil toimunud väljasuremisele oli triiase ajastu üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, ajastu lõpul said neist tänu järjekordsele väljasuremisele peamine loomarühm maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestvus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajal elanud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas palju merelisi roomajaid. Meredes elas ka tänapäeva tüüpi kalu. Suur osa maismaast oli kaetud metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestvus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus, mille peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsiooniga. Enamasti maismaal elavatest imetajatest kujunes liigirikas rühm. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, seejärel hakkas kliima jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestvus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima kahepaiksed, laululinnud ja närilised. Aafrikas ilmusid inimese esimesed eellased. Maa kliima oluliselt jahenes ja poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestvus 2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäev. Perioodil ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud tänapäeva inimese tekkimiseni. Kvarternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike, seda seostatakse inimese mõjuga planeedi elustikule.