-
4600 BCE
Hadaikum
Maa kujunemine, vaulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Suur taevakeha põrkus Maaga -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Meredes arenesid algelised eluvormid, tekkisid Maa vanimad stromatoliidid -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Suurenes ookeanite ja atmosfääri hapnikusisaldus, toimimus mitu suurt jäätumist, ilmus pehmekehaline elustik. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Kasvas suur vetikate hulk, Ilmusid paljud selgrootute rühmad, kujunes välisskelett trilobiitidel. -
542 BCE
Esimesed kalad
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Franerosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Soe kliima, aga ajastu lõpus oli jääaeg. Mereelustiku massiline väljasuremine. -
485 BCE
Esimesed maismaaaimed
-
443 BCE
Silur
Tekkisid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Väiksed taimed lihtsa ehitusega, kasvasid üleujutatud aladel. Esimesed loomad maismaal: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Šelfimerede äärealadel olid suured rifid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad olid tippkiskjad. Ajastu lõpus tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed. -
359 BCE
Karbon
Tekkisid võimsad metsad. Metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea. Manner oli kaetud kuiva kõrbega, kus oli karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimete osakaal. Ajastu lõpes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. -
252 BCE
Triias
Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning nad muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
250 BCE
Dinosauruste ilmumine
-
201 BCE
Juura
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides oli rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud paljaseemne taimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused ja paljud merilised roomajad. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
66 BCE
Paleogeen
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad muutusid liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Kliima jahenemine. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia omandas tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed inimese eellased. Oluliselt jahenes Maa kliima. Poolustel kujunes jääkate. -
2 BCE
Kvaternaar
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul on valja surnud palju imeteja- ja linnuliike.
