Geokronoloogiline skaala Etti

By Hanna Etti
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

    Kestvus 4,6mld kuni 4,0mld. Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega, vulkaaniliselt aktiivne periood.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum

    Kestvus 4,0mld kuni 2,5mld. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum

    Kestvus 2,5mld kuni 0,542mld. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kestvus 542mln kuni 485mln. Tekkisid kõik peamised organismide ehitusüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

    Kestvus 542mln kuni tänapäevani.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Palesoikum ehk vanaaegkond

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Kestvus 485mln kuni 443mln. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Kestvus 443mln kuni 419mln. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Kestvus 419mln kuni 359mln. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Ilmusid esimesed kahepaiksed ja selgroogsed.
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Kestvus 359mln kuni 300mln. Katsid maismaad võimsad metsad. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • 300 BCE

    Permi

    Permi
    Kestvus 300mln kuni 250mln. Tekkis hiidmanner Pangae´a, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Edaphosaurus oli kuni 4m pikkune ja üks varasemaid taimtoidulisi roomajaid. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 250 BCE

    Triias

    Triias
    Kestvus 250mln kuni 200mln. Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused. Triiases ilmusid esimesed imetajad.
  • 200 BCE

    Juura

    Juura
    Kestvus 200mln kuni 145mln. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilkonnad. Ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli kaetud tiheda paljaseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Kestvus 145mln kuni 66mln. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti maismaa. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Kestvus 66mln kuni 23 mln. Algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elasid maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad ja savannid.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Kestvus 23mln kuni 2,5mln. Loomastikku ja taimestikku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Maa kliima jahenes oluliselt. Poolustel tekkis jääkate.
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Kestvus 2,5mln kuni 0. Ilmusid inimeste eellased. Välja surid mammutid, karvased ninasarvikud ja dodod.