-
4600 BCE
Hadaikum
Kestus 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum
Kestis 1,5 miljardit aastat. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3800 BCE
Elu teke
-
3500 BCE
Stromatoliidide arenemise algus
Võib kohata praegu ka Austraalias. -
2500 BCE
Proterosoikum
Noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapniku sisaldus. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
2100 BCE
Mitmerakuliste organismide teke
-
1900 BCE
Eukarüootide areng
Vanim eukarüoodi kivistis on leitud USAst Michiganist. -
542 BCE
Kambrium
Kogu kambriumile eelnenud perioodi Maa ajaloos nimetatakse eelkambriumiks. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis omakorda olid toiduks rikkalikule loomastikule. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
530 BCE
Esimesed kalad
-
485 BCE
Ordoviitsium
Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Mereelustik suri selletõttu massiliselt välja. -
480 BCE
Esimesed maismaataimed
-
443 BCE
Silur
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Need olid väikesed ja lihtsa ehtusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Ka loomad hakkasid maismaale trügima, kelle seas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid ka maismaal. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
380 BCE
Esimesed metsad
-
365 BCE
Esimesed kahepaiksed
-
359 BCE
Karbon
Karboni ajastu algupoolel valitses tänasest soojem kliima, hiljem kliima jahenes. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. -
300 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Ülekaalus olid roomajad. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesoikum ehk keskaegkond
-
250 BCE
Triias
Algus oli üsna liigivaene. Ilmuma hakkasid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. -
225 BCE
Dinosauruste ilmumine
-
200 BCE
Imetajate ilmumine
-
200 BCE
Juura
Uued loomad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
150 BCE
Esimesed linnud
-
145 BCE
Kriit
Kriidiaeg oli suhteliselt sooja kliimaga periood, mille tulemuseks oli kõrge eustaatiline merevee tase, mis tekitas arvukalt madalaid sisemeresid. Selle aja jooksul ilmusid uued imetajate ja lindude rühmad, samuti õistaimed. Kriidi ajastu lõppes massilise väljasuremisega mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
140 BCE
Esimesed roomajad
-
130 BCE
Esimesed õistaimed
-
100 BCE
Esimesed mesilased
-
95 BCE
Raide kõrgaeg
-
66 BCE
Paleogeen
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik neist els maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli alguses soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. -
Period: 66 BCE to 2 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
65 BCE
Dinosauruste väljasuremine
-
52 BCE
Esimesed jänesed
-
30 BCE
Esimesed kassid
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, samuti loomasiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Ilmusid inimese eellased. Tekkisid korduvad jäätumised. Poolustel kujunes jääkate. -
15 BCE
Inimahvide teke
-
2 BCE
Kvaternaar
Ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.