Geokrono

Geokronoloogiline skaala Erik Rätsep G2R1

By Klayd12
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.
  • 4000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Kestis 1,5 miljardit aastat. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 3800 BCE

    Elu teke

  • 3500 BCE

    Stromatoliidide arenemise algus

    Stromatoliidide arenemise algus
    Võib kohata praegu ka Austraalias.
  • 2500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapniku sisaldus.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 2100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

  • 1900 BCE

    Eukarüootide areng

    Eukarüootide areng
    Vanim eukarüoodi kivistis on leitud USAst Michiganist.
  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kogu kambriumile eelnenud perioodi Maa ajaloos nimetatakse eelkambriumiks. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis omakorda olid toiduks rikkalikule loomastikule.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • 530 BCE

    Esimesed kalad

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Mereelustik suri selletõttu massiliselt välja.
  • 480 BCE

    Esimesed maismaataimed

  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Need olid väikesed ja lihtsa ehtusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Ka loomad hakkasid maismaale trügima, kelle seas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid ka maismaal. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
  • 380 BCE

    Esimesed metsad

  • 365 BCE

    Esimesed kahepaiksed

  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Karboni ajastu algupoolel valitses tänasest soojem kliima, hiljem kliima jahenes. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.
  • 300 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Ülekaalus olid roomajad. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesoikum ehk keskaegkond

  • 250 BCE

    Triias

    Triias
    Algus oli üsna liigivaene. Ilmuma hakkasid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.
  • 225 BCE

    Dinosauruste ilmumine

  • 200 BCE

    Imetajate ilmumine

  • 200 BCE

    Juura

    Juura
    Uued loomad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • 150 BCE

    Esimesed linnud

  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Kriidiaeg oli suhteliselt sooja kliimaga periood, mille tulemuseks oli kõrge eustaatiline merevee tase, mis tekitas arvukalt madalaid sisemeresid. Selle aja jooksul ilmusid uued imetajate ja lindude rühmad, samuti õistaimed. Kriidi ajastu lõppes massilise väljasuremisega mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • 140 BCE

    Esimesed roomajad

  • 130 BCE

    Esimesed õistaimed

  • 100 BCE

    Esimesed mesilased

  • 95 BCE

    Raide kõrgaeg

  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik neist els maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli alguses soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.
  • Period: 66 BCE to 2 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 65 BCE

    Dinosauruste väljasuremine

  • 52 BCE

    Esimesed jänesed

  • 30 BCE

    Esimesed kassid

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, samuti loomasiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Ilmusid inimese eellased. Tekkisid korduvad jäätumised. Poolustel kujunes jääkate.
  • 15 BCE

    Inimahvide teke

  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.