Geokronoloogiline skaala Carolyn R1

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor atmosfäär ja hüdrosäär. Kivimeid leidub selles perioodis Gröönimaal, Kandas ja Austriaalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga.

Arhaikum ehk Ürgeoon

4000 BCE

Algelised eluvormid meredes, ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, nendes on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk Ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk Aueoon

2500 BCE

Hapnikusisaldus suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Toimus mitu suurt jäätumist, aegkonna lõpusilmus vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik ehk tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühm.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismi ehitustüübid, seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all, seal kasvas planktiliste vetikate hulk, siis ilmusid selgrootud loomad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Sellist saak -ja röövloomade evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk Vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Rikkalik elustik soojades troopikameredes, kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kiire jahenemine ja lõppes jääajaga. Jäätumise tagajärjel toimus ookeanipinna alanemine ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Selle tagajärjel toimus mereelustiku massiline väljasurenemine.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunenud käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, primitiivsed kalad. Maismaataimed kasvasid niisketel, üleujutatud aladel, olid väikesed ja lihtsa ehitusega.

Devon

419 BCE

Troopikamerede rikkalik põhjaelustik ja selfimerede äärealadel ehitasid korallid, lubivetikad ja kihtpoorsed suuri riffe. Tolleagsed tippkiskjad olid rüükalad ja vihttuimsed. Suur muutus ka maismaal, devoni ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning ka ilmusid esimesed selgroogsed, kes said maismaal ka hakkama.

Karbon

359 BCE

Maismaal võimsad metsad, kus kasvasid osjade ja koldade juures ka hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Kivisütt ei ole ühelgi teisel geoloogilisel ajastul tekkinud. Maismaale ilmusid esimesed roomajad ja putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritseb Panthalassa ookean. Kiidmandri siseala kaetud kuiva kõrbega, karm kliima. Maismaaloomastikus ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes pljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega., mille tulemusena kadus 95% Maas asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Liigivaene, taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetasid välja triiase ajastu loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastul elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise tõttu hävisid dinosaurused ja paljud merelised, roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Pärast väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Paleogeeni lõpus hakkas kliima jahenema ja tekkisid heitlehised taimed ning kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum ehk Uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku- ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud ja seal kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Neogeeni ajastul jahenes kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased ehk perekond "Homo" esindajaid, mis on viinud tänapäevase inimese "Homo sapiens´i" tekkimiseni. Välja surenud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.