Geokronoloogiline skaala

Hadaikum

4600 BCE

Algas planeet maa tekkega. Hadaikumist pole palju kivimeid seega me ei tea palju sellest ajast, kuid väheste leidude põhjal Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne periood, tihedad meteoriidisajud, 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist tekkis kuu Maa kokkupõrkel teise taevakehaga. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon. Meredes arenesid algelised eluvormid. Leitud on stormatoliitide -mikroorganismide, tsüano- ja purpurbakterite, mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Proterosoikum

2500 BCE

Hapniku sisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes. Mitu suurt jääaega.

Kambrium

542 BCE

Kambriumi plahvatus - tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Evolutsiooniline võidurelvastumine.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Paleosoikum on pikim fanerosoikumi aegkond ning jaguneb kuueks geoloogiliseks ajastuks. Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Kambriumi algusesse jääb hulkraksete organismide kiire areng nn „Kambriumi plahvatus“, mille käigus ilmusid kõik tänapäevased organismide grupid. Elu arenes meres ja liikus maismaale ning hilis-paleosoikumiks leidus maismaal mitmesuguseid organisme. Paleosoikum lõppes suurima organismide väljasuremisega Maa ajaloos.

Ordoviitsium

485 BCE

Ajastu alguses soe kliima, kuid see ajastu lõppes jääajaga. Troopilistes meredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Ookeniapõhja alanemine 100 meetri võrra jäätumise tõttu, tuues kaasa mereelustiku massilise väljasuremise, sest paljud mered jäid kuivale.

Silur

443 BCE

Taimed ning loomad jätkasid maismaa asustamist. Taimed olid lihtsa ehitusega ja kasvasid üleujutatavatel aladel. Esimesed loomad maismaal: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes rikkalik põhjaelustik. Maismaal suured muutused - esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

350 BCE

Maismaad katsid suured metsad. Tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ja maismaale ilmusid ka esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Hiidmanner Pangea, ümbritsetud suurest Panthalassa ookeanist. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega - maismaaloomastikus ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõpul toimus Maa ajaloo suurim väljasuremine, mille tulemusena kadus kuni 95% kõikidest liikidest.

Triias

250 BCE

Liigivaene elustik, sest eelneval ajastul toimunud väljasuremisest kulus elustikul taastumiseks 10 miljonit aastat. Esimesed dinosaurused, kes muutusid peamiseks loomrühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.

Mesosoikum

Period: 250 BCE to 66 BCE

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura meredes elas juba tänapäevaga sarnaseid kalu aga ka ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Maismaa suurelt osalt kaetud paljasseemnetaimedestr koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti esikoha Maa maismaataimestikus. Ookeanid, mered ja maismaa oli asustatud saurustega. Arenesid ka uued linnu- ja imetajaliigid. Ajastu lõpus toimus uus väljasuremine meteoriidiplahvatuse tagajärjel. Hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad.

Paleogeen

66 BCE

Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajate liikide rikastumine, enamik neist elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Kliima oli ajastu alguses niiske ja soe, kuid hakkas järk-järgult jahenema. Ajastu alguses kasvasid ka suurtel laiuskraadidel troopilised metsad, kuid hiljem muutusid valdavaks heitlehelised taimed. Kujunesid ka preeriad, rohumaad ja savannid.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Tänapäevane väjanägemine nii mandritel, loomastikul ja taimestikul. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, ja laululinnud. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid. Korduvad jäätumised, poolused kujunes jääkate.

Kvaternaar

3 BCE

Perekond Homo esindajad. Kvaternaari ajal surid välja paljud imetaja- ja linnuliigid.(dodo,moa, mammut, karvane ninasarvik) Inimese üha kasvav mõju.