Geokronoloogiline skaala Bia R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestus on 4,6 mld kuni 4 mld. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, kuna sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär, moodustusid ookeanid. Sellest ajast on säilinud kivimeid vaid Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Umbes 4,5 mld aastat tagasi tabas Maad Marsi suurune planeet. Kokkupõrke tulemusel paiskus planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks. Sellel ajal oli Kuu Maale praegusest lähemal ning Maa pöörles kiiremini. Loodejõud on Kuu kaugust Maast suurendanud ning Maa pöörlemine on aeglustunud. Praegu kaugeneb Kuu meist 3,8 cm aastas. Kuu tiirlemine ja Maa pöörlemine on samasuunalised ning see moodustus peamiselt planeedi kivisest vahevööst.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon. Selle meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, paljudes neis on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum e ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esidajaid kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum e vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Paleosoikum on pikim fanerosoikumi aegkond ning jaguneb kuueks geoloogiliseks ajastuks: kambrium, ordoviitsium, silur, devon, karbon ja perm. Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused.

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. Elu arenes peamiselt niisketel aladel ja meres, kliima oli soe.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid maismaal, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed, millest enamus ongi just karboni ajastust pärit. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis ka lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Permi ajastul tekkis ookeanist ümbritsetud hiidmanner Pangaea. Selle siseala oli kaetud kuuma kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes olid kohastunud sealsetes tingimusetes elama. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Triiase ajastu alguse elustik oli permi ajastu lõpul toimunud väljasuremise tõttu üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal, sest ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum e keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Mesosoikum oli hiiglaslike maa-, mere- ja õhukoletiste – hiidsisalike ehk sauruste aeg. Vanaaegkonna lõpuks olid kõik senised mandripankad, kratoonid, maakoore horisontaalliikumiste tulemusena kuhjunud kokku üheksainsaks Pangaea hiidmandriks.

Juura

201 BCE

Juura ajastul asustavad Maad peamiselt dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Tihe paljasseemnetaimedest koosnev mets katab suure osa maismaast.

Kriit

145 BCE

Kriidi ajastul ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid endiselt dinosaurused, kuid arenesid ka uued linnu- ja imetajaliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid paljud merelised roomajad ja kogu dinosauruste liik. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Palegoonis algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Alguse kliima oli soe ja niiske, seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum e uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 CE

Kainosoikum, noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, algas umbkaudu 65 miljonit aastat tagasi.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laialdaselt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.