Geokronoloogiline skaala Arabella G2R3

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5mld aastat tagasi põrkas Maa kokku Theiaga ja moodustus Kuu.

Hadaikum

4500 BCE

Kestis 4,6mld kuni 4mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Kivimid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

4mld kuni 2,5mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest pärit vanimaid leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

2,5mld kuni 542mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Edicara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

542mln kuni 485mln aastat tagasi. Rohkelt trilobiite. Skeletiga organismid.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Massiline mereelustiku väljasuremine.

Silur

443 BCE

Ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameres elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid ning osadel putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused jt.

Paleogeen

66 BCE

Enamik imetajad elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguse kliima oli soe ja niiske. Kliima hakkas järjest jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.