Geokronoloogiline skaala, Anna-Liisa Ats

Hadaikum

4600 BCE

Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega 4,6 miljardit aastat tagasi ja sellest pärit kivimeid on Maal väga vähe. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja moodustusid ookeanid.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Mitmesuguste vetikate toimel kujunesid kihilised moodustised.

Proterosoikum

2000 BCE

Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Tekkisid mitmerakuliste organid ja arenesid Eukarüoodid. 2,5-0,542 miljardit aastat tagasi.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide tüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest.

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaa taimed. Selle ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama loomad. Tekkisid esimesed luukalad.

Devon

419 BCE

Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

350 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Sel ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

250 BCE

Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ilmusid roomajad. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Esimesed mesilased. Dinosaurused suresid välja, üheks peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidi plahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Toimus lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulist asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe, kuid kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.

Neogeen

23 BCE

Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes maa kliima oluliselt.

Kvaternaar

2 BCE

2,3 miljonit aastat tagasi. Tekkisid inimahvid