Geokronoloogiline skaala Anna-Liis Annus G2R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Geokronoloogilise skaala vanim eoon.
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest ajastust on pärit vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ja mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised).

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Paleosoikumi ehk vanaaegkonna ning kogu fanerosoikumi vanim ajastu.
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad tänaseni. Kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid esimesed kalad ning mitmeid liike selgrootuid (käsnad, ainuõõssed, limused), Loomadel kujunes mineraalne toes ehk koda. Saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid ka esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tagajärjel alanes ookeanipind 100 meetri võrra ja muutis madalmered maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid ringi primitiivsed kalad. Esialgsed maismaataimed olid väiksed, lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel ja üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad (tuhatjalgsed, skorpionid, meriskorpionid) ning tekkisid esimesed luukalad.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik (käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid). Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Merede ja järvede tippkiskjateks olid rüükalad ja vihtuimsed. Algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed, kes said hakkama nii vees kui ka maismaal. Devon jaguneb kolmeks ajastikuks: varadevon, keskdevon, hilisdevon.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel kohtadel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karbonit nimetatakse ka kivisöeajastuks.
Ühelgi teisel ajastul pole niivõrd suurel kogusel kivisütti tekkinud. Maismaale ilmusid esimesed roomajad, elas rohkesti lühijalgseid ning mingil osal putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Selle siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses kuiv ja karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes said sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ning meredes luukalade osakaal. Elutingimused muutusid erakordselt raskeks ning ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusel kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kuulub keskaegkonda ehk mesosoikumi aegkonda.
Elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, peale järjekordset väljasuremist jäid nad peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Maavarade poolest on triiase kihid suhteliselt vaesed.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Taimeriigis valitsesid paljasseemnetaimed ja sõnajalad, mis moodustasid igihaljastest okaspuudest ja lopsakatest sõnajalgadest koosnevaid troopilisi metsi. Vanimad liblikafossiilid on leitud just juura ajastu kivimitest.

Kriit

145 BCE

Kuulub mesosoikumi aegkonda, olles selle noorimaks ajastuks. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Esimeseks teadaolevaks õistaimeks oli Archefructus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Meredes asusid ammoniidid ja lehmasarvi meenutavad karbid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad ning teised. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kuulub kainosoikumi aegkonda, olles selle vanimaks ajastuks. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate välja suremist, hakkas lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad kujunesid asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik neist elas maismaal. Vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel kliima jahenes ning valdavaks muutusid heitlehised taimed, välja kujunesid rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud samuti ka rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid tänapäeva inimese eellased - hominiidid. Maa kliima jahenes, mis tõi kaasa mitmeid jäätumisi. Lõpuks kujunes poolustel jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastut kirjeldavad kliima järsk jahenemine ning tsüklilised muutused, glatsiaalsed pinnavormid ning inimeste suurenenud roll. Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on väljasurnud mitmeid imetaja- ja linnuliike, nende seas mammutid, ninasarvikud, dodod ja moad. Loomade välja suremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Proterosoikum ehk agueoon

2500

Noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus biosfääri hapnikuga rikastumine ning mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekivad esimesed mitmerakulised organismid ning aegkonna lõpus ilmus ilma skeletita nn Ediacara elustik, mis tekitab senini teadlaste seas vaidlusi.