Geokronoloogiline skaala Anita J. R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Algus 4000 mln aastat tagasi ning kestis 2500 mln aastat. Meredes esimesed algelised eluvormid. Bakterfossiilid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Perioodi algus 2500 mln aastat tagasi ja lõpp 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris hapniku sisaldus. Esimesed mitmerakulised ja üherakulised organismid.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus 542 - 485 mln aastat tagasi.
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, need eksisteerivad ka tänapäeval. Tuntakse ka kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis oli toiduks loomastikule. Tekkisid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 - 443 mln aastat tagasi.
Meredes rikkalik elustik ja esimesed maismaa taimed. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, jääaeg. Jäätumise tagajärjel alanes ookeanipind kuni 100m ja madal meredest said maismaa osad. Massiline välja suremine meredes jääaja tõttu.

Silur

443 BCE

Kestvus 443 - 419 mln aastat tagasi.
Ajastu algul maismaa hõre, kui ajastu lõpul hakkasid tekkima esimesed metsad. Esimesed märgid maismaal loomadest.

Devon

419 BCE

Kestvus 419 - 359 mln aastat tagasi.
Maismaal võimsad metsad ja selgroogsed kahepaiksed, kes suutsid maismaal lühikest aega elada. Troopikameredes rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Meredes ja järvedes olevad kalad suured ja tolle aja tippkiskjad.

Karbon

359 BCE

Kestus 359 kuni 299 mln aastat tagasi.
Maismaal võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Ühelgi teisel geoloogilisel ajastul pole tekkinud nii palju kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus 299 kuni 252 mln aastat tagasi.
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid roomajad, kes suutsid nendes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meres luukalade oma. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% liikidest.

Triias

252 BCE

Kestus 252 kuni 201 mln aastat tagasi.
Elustik liigivaene permi ajastul toimunud väljasuremise tõttu, taastumiseks läks aega kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, ajastu lõpul järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus 201 kuni 145 mln aastat tagasi
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastu loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus 145 kuni 66 mln aastat tagasi.
Esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Ajastu lõpul massiline väljasuremine, selle käigus surid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üks väljasuremise põhjus meteoriidi plahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus 66 kuni 23 mln aastat tagasi.
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkas rühmaks. Enamik elas maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse. Esimesed primaadid. Ajastu alguses kliima soe ja niiske, kuid seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad: preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 kuni 2,5 mln aastat tagasi.
Mandrite geograafia. Loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas varased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2,5 mln aastat tagasi ning kestab jätkuvalt.
Ajastu alguses ilmusid inimese eellased - perekond Homo esindajad. Sellel ajastul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike, näiteks tänapäeva elevantide lähedased sugulased, mammutid, surid välja kliimamuutuse tõttu. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.