Geokronoloogiline skaala Anete Kirke R1

Kuu teke

4600 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis Kuu: kokkupõrkes Maaga, paiskas Marsi suurune keha kosmosesse maakoore aurustunud tükid. Gravitatsioon sidus väljutatud osakesed omavahel, moodustades Kuu, mis on Päikesesüsteemis tema peremeesplaneedi suhtes suurim. Kuu moodustanud materjal pärineb maakoorest, jättes planeedi Maa kivise südamiku puutumata - seega on Maa tihedus Kuu tihedusest suurem

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Hadaikum

4500 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne , meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookean.

Varajase atmosfääri teke

4400 BCE

Koosnes Päikse udukogus olevatest kergetest gaasidest, peamiselt olid nendeks vesinik, heelium ja süsinikdioksiid.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Hakkasid arenema esimesed algelised eluvormid. . Perioodi ladestutest on pärit vanimad stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu tekke alguseks arvatakse 3,8-3,5 miljardit aasta tagust aega, millele viitab stromatoliitide e. bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite esinemine.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Toimusid Maa ulatuslikud jäätumised. Aegkonna lõpus pehmekehaline (s.t skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Esimesed mere selgrootud

570 BCE

Kambrium

542 BCE

Tuntakse väga kiire evolotsioonina, kus toimus nn. Kambriumi plahvatus. Kasvas vetikate hulk, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule. Tekkisid uued selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Evolutsiooniline võidurelvastumine e. saakloomade ja röövloomade üheaegne evolutsioon. Suurel hulgal loomadel kujunes mineraalne teos, nt koda karpidel ja tigudel ning tugev välisskelett trilobiitidel.

Paleosoikum ehk vanaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 525 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

443 BCE

Soojades troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Mereelustiku massiline väljasuremine, mille põhjustas jäätumine e. ookeanipinna alanemine, mis muutis madalmered kuivaks maaks.

Silur

419 BCE

Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Jätkus maismaa asutamine taimedega niisketele ja sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asutama loomad, kelleks esialgu olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

359 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šefimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Mitmed rüükalad ja vihtuimsed kalad kasvasid väga suurteks tippkiskjateks.
Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.

Karbon

299 BCE

Maismaad katvates võimsates metsades kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnust puidust kujunesid kivisöelademed. Teiste geoloogiliste ajastutega võrreldes tekkis kõige rohkem kivisütt just karboni ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning osadel putukatel tekkis ka lennuvõime.

Perm

252 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala kuivas kõrbes valitses karm kliima. Sellistes tingimustes suutsid elada roomajad, kes olid seega maismaaloomastiku hulgas ülekaalus. Taimestikus suurenes paljasseenetaimede ja meredes luukalade osakaal.
Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus 95% Maad asustanud liikidest.

Tiiras

252 BCE

Taastumine permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest kulus 10 miljonit aastat, seega triiase ajastu alguse elstik oli üsna liigivaene. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikom ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Suur osa maismaast oli kaetud metsaga. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid: ihtüosaurusi ja plesiosaurusi (meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad).

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus, mille peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad.

Paleogeen

66 BCE

Selle ajastu kliima oli algul soe ja niiske, kuid hiljem hakkas see jahenema. Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Nad kujunesid suurteks ja liigirikasteks rühmadeks. Vaalade eellased asusid elama tagasi meredesse. Arenesid esimesed primaadid. Kujunesid preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaekond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima kahepaiksed, laululinnud ja närilised. Aafrikas ilmusid inimese esimesed eellased. Maa kliima oluliselt jahenes ja poolustel kujunes jääkate.

Kvatenaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiens'i e. tänapäevase inimese tekkimiseni.
Ajastu jooksul suri palju imetaja (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa).