Geokronoloogiline skaala Anabel ja Liisi A

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunevad algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestvus 4 mld kuni 2.5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladustustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk argueoon

2500 BCE

Kestvus 2.5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsünanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseksvälja surnud organismirühm.

Proterosoikum ehk argueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest looma hõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduksrikkalikule loomastikule. kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus 485mln kuni 450 mln aastat tagasi. Ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine. jää tekke pärast, tõi omakorda kaasa rikkaliku mereelustiku massilise väljasuremise. Tekkisid esimesed maismaataimed.

Siluri

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korralide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maisma taimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketes kohtades. Maismaad hakkasid asutama esimesed loomad, näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Veekogude kalad kasvasid väga suureks ning olid ajastu tippkiskjad. Devoni ajastu algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Karboni ajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised ellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Selle ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime ja ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbrites hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala
oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Mais-
maaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sel-
listes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suure-
nes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal.
Permi ajastu loppes Maa ajaloo suurima valjasuremisega,
mille tulemusena kadus kuni 95% köigist Maad asusta-
nud likidest.

Triias

252 BCE

Triiase ajastu alguse elustik oli üsna ligivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus
elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid
esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile voimaluse muutuda
peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esi-
mesed imetajad, meredes suurenes ammonitide ja kar-
pide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Juura. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loo-
mad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid
- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tânapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda
paljasseemnetaimedestkoosnevametsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonisid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse
rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Lõpul massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üks peamine väljasuremis põhjus meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Paleogeenis algas lindude ja imetajate kiire
evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid
elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse
kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult
jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.
Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad
preeriad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hired. Neogeenis kujunesid valja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa
kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvartenaar

2 BCE

Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on valja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasar vik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse
inimese üha kasvava mojuga planeedi elustikule.