Geokronoloogiline skaala

Hadaikum

4600 BCE

Algas planeet Maa kujunemisega (lõpuks 4 mld a. tagasi), u. 100 mln. aasta pärast tekkis Kuu (Maa põrkas kokku suure taevakehaga)
Vulkaaniliselt väga aktiivne periood.
Sagedased meteoriidisajud.
Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär, moodustusid ookeanid.

Arhaikum/ Üregoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid.
Arhaikumi ladestustest pärit vanimad leitud stromatoliidid.

Proterosoikum/ Augeoon

2500 BCE

Tsüanobakterite elutegevusel suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnkihis hapnikusisaldus.
Toimus mitu suurt jäätumist (Maa ulatuslikult jääga kaetud).
Aegkonnalõpus tekkis pehmekehaline nn Ediacra elustik.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid.
Esimesed kalad.
Kiire evolutsioon- kambriumi plahvatus
Ilmusid paljud selgrootute rühmad.
Saakloomade ja röövloomade üheagene evolutsioon-evolutsiooniline võidurelvastumine.

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes rikkalik elustik.
Esimesed maismaataimed.
Kliima valdavalt soe, ajastu lõpul kliima kiire jahenemine- lõppes jääajaga.
Elualade vähenemine- mereelustiku massiline väljasuremine.

Siluri

443 BCE

Soojades meredes käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid.
Primitiivsed kalad.
Maismaad hakkasid asustama loomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid).

Devon

419 BCE

Troopikameredes rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid.
Mitmed rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suureks ja olid tippkiskjad.
Ajastu lõpuks esimesed metsad
Esimesed kahepaiksed- selgroogsed, võimelised lühikest aega maismaal hakkama saada.

Karbon

359 BCE

Maismaad katavad võimsad metsad- osjade, koldade, sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.
Surnud puidust kujunesid kivisöelademed.
Maismaal rohkesti lülijalgseid.
Osadel putukatel tekkis lennuvõime.
Esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea- ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean.
Mandri siseala kaetud kuiva kõrbega, karm kliima.
Ülekaalus roomajad.
Suurenes taimestikus paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal.
Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega- kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu algus liigivaene- väljasuremisest taastumine võttis kuni 10 mln aastat.
Esimesed dinosaurused, ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.
Ilmusid esimesed imetajad.
Meredes ammoniitide ja karpide osakaal suurenes.

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad.
Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi, plesiosaurusi.
Juura ajastu meredes tänapäevast tüüpi kalad.
Suur osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed- domineerisid kogu Maa maismaataimestikus.
Ookeanid ja mered asustatud plesiosauruste, ihtüosauruste, ammoniitide ja karpidega.
Maismaal valitsesid dinosaurused.
Uued imetaja- ja linnuliigid.
Ajastu lõpul massiline väljasuremine (peetakse meteoriidiplahvatust)- hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon.
Esimesed primaadid.
Kliima soe, niiske, troopilised metsad.
Kliima jahenemine, valdavaks muutusid heitlehised taimed.
Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad, savannid.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku, taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.
Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired.
Kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud.
Aafrikas varased hominiidid- inimese eellased.
Kliima jahenes oluliselt- korduvad jäätumised, poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad- Aafrikas alanud evolutsioon viis Homo sapiens'i tekkimiseni.
Ajastu jooksul välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa).