Geokronoloogiline skaala

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke, 4,6 mld. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud, hadaikumi lõpuks algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Geokronoloogiline skaala

Period: 4600 BCE to 1 CE

4,6 miljardit

Arhaikum ehk ürgeooon

4000 BCE

3,8 mld Esimesed üherakulised organismid.

Proterosoikum e agueoon

2500 BCE

2,5 mld Esimesed mitmerakulised organismid, suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis, toimus mitu suurt jäätumist, lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik

Kambrium

542 BCE

542 mln Kambriumi plahvatus: tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, kasvas planktiliste vetikate hulk, paljud selgrootute rühmad, paljudel loomadel mineraalne toes, esimesed kalad.

Ordoviitsium

485 BCE

485 mln Esimesed maismaataimed, rikkalik elustik soojades troopikameredes. Lõpus kliima kiire jahenemine, mis tõttu mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

443 mln Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad, varajased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, maismaa loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

419 mln Rikkalik põhjaelustik, kalad kasvasid väga suureks ning olid tippkiskjad, esimesed metsad, esimesed kahepaiksed.

Karbon

350 BCE

350 mln Võimsad metsad, kivisöelademed surnud puidust, rohkesti lühijalgseid, osadel putukatel lennuvõime, esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

300 mln Tekkis hiidmanner Pangea, mandri siseala kaetud kõrbega, karm kliima, ülekaalus roomajad, suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal, ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, 95% kõigist Maad asustunud liikidest kadus

Triias

250 BCE

250 mln Alguses oli elustik üsna liigivaene, esimesed dinosaurused, esimesed imetajad, suurenes ammooniitide ja karpide osakaal, järjekordne väljasuremine.

Juura

200 BCE

200 mln Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanides rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi, meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad, suur osa maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

145 mln Esimesed õistaimed, lõpus väljasuremine, mille tõttu hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.

Paleogeen

66 BCE

66 mln Lindude ja imetajate kiire evolutsioon, vaalade eellased meredes, esimesed primaadid, alguses oli kliima soe ja niiske, hiljem hakkas jahenema, kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.

Neogeen

23 BCE

23 mln mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme, hakkasid laiemalt levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired, Aafrikas varased hominiidid - inimese eellased, kliima jahenes korduvalt.

Kvaternaar

2 BCE

2,5 mln Inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajaid, suri välja palju imetajaid ja linnuliike - mammut, karvane ninasarvik, dodo, moa.