Geokronoloogiline skaala, Elisse Juuremaa

Hadaikum

4600 BCE

Hadaikum algas Maa tekkimisega. See oli vulkaaniliselt aktiivne aeg, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. 100 miljonit aastat pärast Maa tekkimist, põrkas planeet Maa kokku suure taevakehaga,tekkis Kuu. Hadakuimi lõpuks tekkis algeline maakoor, atmosfäär ja moodustusid ookeanid.

Arhaikum ehk Ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, paljudes neist on säilinud ka bakterifossiile.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsünobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkis Ediacara elustik.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamiste organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti ka suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, nemad olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kujunesid mineraalsed toesed nt tigudele. Kuna loomadel arenes ka välisskelett, siis nimetatakse seda ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Kuna jäätumisega kaasnes ookeanipinna alanemine, muutis see paljud madalmered kuivaks maismaaks, see tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise.

Silur

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid asutama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadele ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Mõned kalad näiteks rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Maismaal tekkisid esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed ja selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgtaimede hiigelsuures puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkselt lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Loomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Toimus ka Maa ajaloo suurim väljasuremine, kadus 95% Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Elustik oli liigvaene, kuna elustiku taastamiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning tänu järjekordsele väljasuremisele muutusid nad peamiseks loomarühmaks. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurened ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastul olid olemas ka juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Rudistid asustasid ookeaneid ja meresid. Maismaal valitsesid dinosaurused ja arenesid uued imetajad- ja linnuliigid.Kriidi lõpul hävisid dinosaurused ning paljud merelised roomajad. Väljasuremise peamiseks põhjuseks oli meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, kasvasid ka troopilised metsad suurtel laiuskraadidel. Hiljem hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid senised metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimeste eellased. Neogeeni jooksul jahenes kliima ja poolustel tekkis jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased Homo esindajad. Kvaternaari aja jooksul suri välja palju imetajaid ja linde, näiteks: mammut, karvane ninasarvik,dodo, moa. Loomade väljasuremist seostatakse ka inimese kasvava mõju ja tegevusega Maal.