Geokronoloogiline skaala

Maa tekkimine

4600 BCE

Algab Maa kujunemine, Hadaikumist pärit kivimeid leidub vähe, neid on leitud vähesel määral: Kanadast, Gröönimaalt ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne periood ning Maad tabasid sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkub suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algsed eluvormid. Ladestusid vanimad leitud stromatoliidid, milles on säilinud bakterfossiile.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Atmosfääri ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Agueoonis toimub mitu suurt jäätumist. Selle aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik nende hulka võisid kuuluda nii tänapäevaste kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmade esindajaid.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Fanerosoikum

542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kiirest evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all- kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmuvad paljud selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes ning tugev välisskelett trilobiitidel. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine- saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon.

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaa taimed. Ordoviitsiumi lõpus jahenes kliima kiiresti ning ajastu lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes ja paljud madalmered kuivasid maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaal jätkus taimede areng- taimed olid väikesed ning lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpiond ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes oli rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suureseks ning olid tolleagsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid ka maismaal- ajastu lõpuks kasvasid madalad ja hõredad taimed metsadeks. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kuiv kõrb, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede arvukus, meredes luukalade osakaal. Perm lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega,kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triaas

252 BCE

Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpu väljasuremise taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triaase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaa. Triiases ilmusid esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Triiase ajastul levinud loomad vahetati vähehaaval dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajate välja. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes elutsesid plesiosaurused ja ihtüosaurused ning rudistid. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpus toimus massiline väljasuremine- hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad.Väljasuremise üheks peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Paleogeenis algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes suur ja liigirikas rühm. Enamik imetajaid asus maismaal, vaid vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, seejärel kliima järk- järgult jahenema, troopilised metsad vahetusid heitlehiste taimedega. Metsasid hakkasid asendama ulatusliku rohumaad- preeriad ja savannid.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid: maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellasede. Maa kliima jahenes oluliselt, millega kaasnesid korduvad jäätumised. Poolustel kujunes jääkäte.

Kvaternaar

3 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekon Homo esindajad, kellest kujunes tänapäevane inimene Homo sapiens.Kvaternaari ajastul suri palju imetaja- ( mammut) ja linnuliike ( dodo).