Geokronoloogiline skaala

Hadaikum

4600 BCE

Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi.
Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe.
See oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood ning Maad tabasid sagedased meteoriidisajud.
100 miljonis aastat pärast Maa moodustumist tekkis kokkupõrke tagajärjel Maa kaaslane Kuu.
Ajastu lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ning ookeanid.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon.
Meredes arenesid algelised eluvormid.
Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismide ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised). Nendes on säilinud ka bakterfossiile.

Proterosoikum

2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon.
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.
Toimus mitu suurt jäätumist.
Ilmus nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja ka suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest.
Kasvas planktiliste vetikate hulk.
Loomariiki ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused.
Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt.
Ilmusid esimesed maismaataimed.
Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.
Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m ja muutis madalmered kuivaks maismaaks.
Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.
Taimed jätkasid maismaa asutamist.
Varased maismaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel.
Maismaad hakkasid asustama ka loomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid).

Devon

419 BCE

Troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubjavetikad suuri riffe.
Paljud kalad kasvasid väga suurteks ja olid tolleaegsed tippkiskjad.
Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.
Ilmusid esimesed kahepaiksed-selgrootud, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.
Metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.
Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime.
Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik ookean.
Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega.
Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad.
Paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal suurenes.
Ajastu lõppes sellega, et 95% Maad asustanud liikidest surid välja.

Triias

252 BCE

Elustik liigivaene. (Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat).
Ilmusid esimesed dinosaurused.
Ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.
Ilmusid esimesed imetajad.
Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad.
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
Ookeanides elasid merelised roomajad ning ka tänapäevast tüüpi kalad.
Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed ja hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus.
Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega.
Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.
Ajastu lõpul toimus väljasuremine (meteoriidiplahvatuse tagajärjel), seega hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon.
Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. (Enamiks maismaal, osad ka meres).
Ilmusid esimesed primaadid.
Kliima oli soe ja niiske-troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel.
Kliima jahenemise tõttu muutusid valdavaks heitlehelised taimed.
Kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 2018

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.
Laiemalt levima hakkasid konnad, maod, hiired, rotid ja laululinnud.
Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud.
Aafrikas ilmusid varased inimese eellased.
Kliima jahenemise tõttu olid korduvad jäätumised ja poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased.
Ajastu jooksul suri välja palju imetaja- ja linnuliike. (Seda seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule).